kergest saagist, kes ei püüagi põgeneda. Kui lemmingud jõuavad jõe või mereni, ei suuda esimesed loomad tagant tulevate survele vastu seista. Nad püüavad üle ujuda, kuid enamik neist hukkub. Söök: Tavaliselt söövad lemmingud taimi aga kui nappus on käes siis söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Meeleheitlikul toiduotsingul alustavad lemmingud massilisi rändeid. Leviala: Lemmingud on levinud kaugpõhjas Venemaalt Norrani ja Gröönimaalt Põhja- Ameerikani. Liigid: Lemminguid on kolme liiki: norra lemmingut leidub Norras ja Venemaa mõnedes piirkondades; siberi ehk pruun lemming elab Venemaal, Alaskal ja Kanadas ning kabilemmingut leidub kogu Arktikas, kaasa arvatud Gröönimaal.
suuremad isendid esinevad peamiselt lõunapoolsetes jõgedes. Koos tavaliste jõesilmudega tulevad Liivi ja Soome lahe jõgedesse väiksed, alla 25 cm pikkusega silmud (enamasti isased). Viljastamata marjaterad on jõesilmul enamasti kergelt elliptilised, kudemise ajal pikema diameetriga 0,9-1,1 mm. Samas marjaterade suurus võib tugevasti samal isendil varieeruda. Jõesilm on Lääne- ja Põhjamere vesikondade (Prantsusmaa, Iiri ja Lõuna-Norrani) ja Vahemere lääneosa (Arno, Tiberi ja Po jõgikonnad) siirdekala. [1, 3, 7] Eestis tungib ta praktiliselt kõigisse merresuubuvatesse jõgedesse ja ojadesse. Jõkketõusu intensiivsus sõltub vooluhulgast, koelmuteks sobivad kohtade esinemisest ja vee 6 kvaliteedist. Kõige silmurikkamad on meil Eestis Soome lahe jõed, eesotsas Narva jõega. Suhteliselt palju võib jõesilma ka kohata Puidsoo, Jägala, Vääna ja Kunda jõgedest.
tema ideed kandusidki õige varsti üle antropoloogiasse. 1908...2009. levistrauss : pmst tegeleb selle uurimisega, milline on kogu kultuuri langue, milline on kultuuri keeleline struktuur : kirjutas palju ja paljude arvates ebaühtlaselt. müüdid ilmutavad ennast meile väga heterogeenselt, aga nende sisemine loomus on homogeenne. müütide levimine on omamoodi müstika : kuidas tuhkatriinu lugu on levinud aasiast norrani. eristab müteeme : saavad tähenduslikuks ainult siis, kui me saame neid tähenduslikena ära tunda. toetub binaarsetele opositsioonidele. kultuurid on ehitatud vastandjaotuste peale. kultuur toitub neist, neile ehitatakse kõik muu. jõuab lõpptulemusele, et müütidel on ühesugune struktuur kogu maailmas. müüdid peavad muutma inimese elu elamusväärseks. kunstinähtuste mõtestamisel ei saa väga mõistlikku tulemust kui olla läbivalt struktuuri küljes kinni.