vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel
ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Seadusega juurdeantud ülesannete puhul võivad KOV anda ka riigimääruste hierarhiasse kuuluvaid määrusi. õigustloovad aktid ehk ÕIGUSE ALLIKAD üksikaktid - individuaalseadused - normseadused - määrused (üksik) - seadlused (ainult üld) - käskkiri (üksik) - määrused (üld) - käskkirjad (üld) - KOV määrused (ainult üld) - rv lepingud (üld) 7) Rahvusvahelised lepingud - Kui rahvusvahelised lepingud on heakskiidetud Riigikogu poolt, siis nad omavad prioriteeti siseriiklike õigusnormide ees. Kui Eesti seadused (v.a PS) on
6) KOV määrused valitsus ja volikogu võivad anda üldaktina määrusi, reguleerimaks KOV ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Seadusega juurdeantud ülesannete puhul võivad KOV anda ka riigimääruste hierarhiasse kuuluvaid määrusi. õigustloovad aktid ehk ÕIGUSE ALLIKAD üksikaktid - individuaalseadused - normseadused - määrused (üksik) - seadlused (ainult üld) - käskkiri (üksik) - määrused (üld) - käskkirjad (üld) - KOV määrused (ainult üld) - rv lepingud (üld) 7) Rahvusvahelised lepingud - Kui rahvusvahelised lepingud on heakskiidetud Riigikogu poolt, siis nad omavad prioriteeti siseriiklike õigusnormide ees. Kui Eesti seadused (v.a PS) on
nõua, kõrgemate riigiametnike ametisse nimetamist seadustega. Nii on seadusega ametisse nimetatud õiguskantsler, samuti Riigikohtu esimees ja liikmed. Siin ei ole samuti tegemist seadustega materiaalses mõttes, vaid üksikaktidega. Formaalseid seadusi võib, olenevalt nende juriidilisest sisust, liigitada nn. normseadusteks (sisaldavad õigusnorme) ja individuaalseteks (sisaldavad individuaalseid ettekirjutisi). Õigusallikaks on üksnes formaalsed normseadused ehk, teisiti öeldes, formaalsed seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25
nõua, kõrgemate riigiametnike ametisse nimetamist seadustega. Nii on seadusega ametisse nimetatud õiguskantsler, samuti Riigikohtu esimees ja liikmed. Siin ei ole samuti tegemist seadustega materiaalses mõttes, vaid üksikaktidega. Formaalseid seadusi võib, olenevalt nende juriidilisest sisust, liigitada nn. normseadusteks (sisaldavad õigusnorme) ja individuaalseteks (sisaldavad individuaalseid ettekirjutisi). Õigusallikaks on üksnes formaalsed normseadused ehk, teisiti öeldes, formaalsed seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25
annaabi.ee 
