küpsemisel Kasvufaktorid vereloomes IL = interleukiin Punane luuüdi Erütopoees Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne erütroblast jaguneb Hemoglobiin hakkab ladestuma raku Polükromatofiilne tsütoplasmasse erütroblast jaguneb Normoblast küpseb Retikulotsüüt Sisenemine küpseb vereringesse Erütrotsüüt Basofiilne erütroblast Polükromatofiilne erütroblast Normoblast Erütrotsüüt Müelopoees Punane luuüdi Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Müeloblast jaguneb Promüelotsüüt jaguneb
paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk. Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud. Tüvirakk Basofiilne proerütroblast Erütroblast Normoblast Retikulotsüüt Erütrotsüüt Skeem 1. Erütropoees. Erütropoeesi stimuleerib erütropoetiin. Erütropoeesis osalevad mikroelemendid raud, koobalt, tsink ja mangaan. Suurt tähtsust omavad vitamiinid B6, B12. 2.1. Punaverelibled Erütrotsüüt ehk vere punalible on kõige arvukam vere rakuline komponent, moodustades umbes 45% kogu veremahust. Ühes milliliitris veres leidub umbes 4.8 - 5.4 miljon rakku.
Vereloomet mõjutavad kasvufaktorid(proliferatsioon, diferentseerumine, küpsemine), igal faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Proerütroblast (jaguneb) Basofiilne erütroblast (jaguneb) Polükromatofiilne erütroblast (jaguneb) Normoblast (küpseb) Retikulotsüüt (umbes 1%, noor erütrotsüüt, nende suurenenud hulk veres näitab intensiivistunud erütropoeesi)(küpseb) Erütrotsüüt Müelopoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Müeloblast (jaguneb) Promüelotsüüt (jaguneb, siin toimub spetsialiseerumine rakutüübile) Müelotsüüt(küpseb) Metamüelotsüüt (küpseb) Granulotsüüt Trombopoees Tüvirakk Megakarüoblast Promegakarüotsüüt Megakarüotsüüt Trombotsüüdid
Koer, kass, veis, siga Hobune Lammas ja kits Kana Inimene 6-8 7-10 11-15 3 4-6 2.7.2. Erütropoees. Erütropoees toimub embrüol rebukotis, lootel maksas ja põrnas. Pärast sündimist punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, millest tekivad determineerud tüvirakud – võimelised moodustama vaid ühte kindlat tüüpi vererakke. Proerütroblast → erütroblast → normoblast (kaotab tuuma) → retikulotsüüt → erütrotsüüt. Vaja selleks vitamiine ( eriti B12, foolhape), rauda (Hb koostises, rauda transporditakse /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 4 veres kompleksis valguga – transferriin), vaske (Hb sünteesi koensüüm), koobaltit (mäletsejalistel vaja B12 sünteesiks). Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav erütropoetiin. Tema hulk suureneb veres, kui hapniku osarõhk kudedes langeb
Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim. hemolüüsiks. Hemolüüsi põhjustavad temperatuuri kõikumised, hüptoonilised lahused, mehhaanilised faktorid. Keemilised- lipoide lahustavad ained ja bioloogilised-toksiinid. Erütropoeesi lihtsustatud etapid : 1. hemapoeetiline tüvirakk-> 2. proerütroblast-> 3. erütroblast, mis sisaldab tuuma ja on võimeline hemoglobiini sünteesima-> 4. normoblast ->5. retikulotsüüdid ( I-IV), veres ringlevad retikulotsüüdid III ja IV, mida on erütrotsüütide koguarvust umbes 1%-> 6.küps punalible ehk erütrotsüüt ehk tuumata rakk. Erütropoeesi reguleerivad mitmed ained, nende hulgas seesmine ja välimine faktor. Seesmine faktor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks.
annaabi.ee 
