Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis -
......................................................... 47 LISA. JOONISED.................................................................................... 50 1 1. LÄHTEÜLESANNE 2 2. PLAADI ARVUTUS 2.1. Koormused plaadile Valin h1=100 mm plaadi paksuseks ja betoonipõrand paksusega h2=30 mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b=1 m. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 1 = 8.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gk1 = 0.03 24 1 = 0.72kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 1 = 2.5kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 8.0 = 12.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 0.72 = 0.97kN / m
................................................................... 10 2.2 Piirseisundid ................................................................................................................... 11 2.3 Koormused ..................................................................................................................... 13 2.3.1 Määratlused ............................................................................................................. 13 2.3.2 Normkoormused ...................................................................................................... 13 2.3.3 Muutuvate koormuste esindussuurused .................................................................. 13 2.4 Materjalide omadused .................................................................................................... 14 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid ............................................................................................ 14 2
sangute pikkuste poolsumma Pikikoormused: Tj, Tt − tõmbejõud vastavalt juhtmes ja trossis − saadakse juhtmete mehaanilise arvutusel (vt eespool) Koormuste leidmisel tuleb kõigepealt arvutada normkoormused, seejärel leitakse arvutuslikud koormused normkoormuste korrutamise teel osavaru- teguritega ja asjakohaste kombinatsiooniteguritega. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 34 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.3.1 Tuulekoormused Mastile toimivad juhtmetelt ja isolaatoritelt üle kanduvad jõud ning tuulesurve mastile endale.
ja (3.21)-st arvutatakse d1 . !f cd b Armatuuri pindala saadakse valemist (3.18): As1 = fcdbd1/fyd . Ristlõike kõrgus h = d1 + c1, kus c1 on armatuuri raskuskeskme kaugus ristlõike tõmmatud servast. Kui arvutuse või konstrueerimise käigus ristlõike mõõtmeid muudetakse (täpsustatak- se), siis korratakse arvutust 2. ülesandetüübi järgi. Näide 3.2 Antud: Raudbetoontala arvutusskeem (joonis 3.3); normkoormused [alaline koormus gk = 45 kN/m ( G = 1,2), kasuskoormus pk = 48 kN/m ( q = 1,5)]; betoon C25/30 (fcd =16,7 MPa); ar- matuur A-III (fyd = 340 MPa). Tala laius b = 250 mm on määratud sellele toetuva seina laiuse- ga. Tuleb dimensioneerida tala. Arvutus: Arvutuslik kogukoormus qd = 1,2 · 45 + 1,5 · 48 = 126 kN/m. Arvutuslik paindemoment ava leff = 6,0 m keskel MEd = 126 · 6² / 8 = 567 kNm. Joonis 3.3 Näites 3.2 arvutatav tala
annaabi.ee 
