analüüsitakse). Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja selgitada õiguse roll ühiskonnas, vaadelda õigust erinevate instituutide hulgas ja inimese käitumisele otsitakse ja ka leitakse sotsiaalseid mõjureid. Keskendutakse sellele, et inimeste normivastane käitumine tuleneb ühiskonnast enesest hälbekäitumise juured peituvad ühiskonnas. Otsib Õiguse sotsioloogia kui õigusteaduse osa erinevad õigusharud on hakanud järjest enam huvi tundma selle vastu, mis konkreetselt tingib erinevate käitumisnormide väljatöötamise vajaduse, milline on suhe õigusnormide ja õigusväliste normide vahel. Õigusharud tegelevad sotsioloogiliste uuringutega püütakse õigusharu erinevaid sotsioloogilisi meetodeid kasutades uurida.
uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab õiguse enda uurimisobjektiks siis on tema ülesanne välja selgitada õiguse roll ühiskonnas-vaadata õigust erinevate instituutide hulgas. Inimese käitumisele otsitakse ja leitakse sotsiaalseid mõjureid. Inimese mistahes käitumine-normivastane käitumine tuleneb ühiskonnas enesest. Kõikide nähtuste arutamisel keskendutakse ühiskondlikele probleemidele Sotsioloogia ja õigus tegelevad mõlemad ühiskonna uurimise, inimese ühiskondliku käitumise uurimisega Ehk siis ühine uurimisobjekt Miks õigus on ühiskondlik nähtus? Sest õiguse tekkekohaks on ühiskond, õigus on ühiskonna nägu Õigus ka areneb koos ühiskonnaga, ka selles väljendub õiguse ja ühiskonna seos
69 - Norme järgitakse erinevas mahus ja nende järgimata jätmisele reageeritakse üldjuhul sanktsiooniga. Sellest järeldub, et normi sotsiaalne mõju ja koos sellega tema sotsiaalne kehtivus on määra küsimus. See tähendab, et see on sama suhteline ja hinnanguline, kui vastata küsimusele, milline käitumine on normipärane ja milline normivastane: ei ole olemas objektiivselt konformset ja deviantset käitumist, vaid ühiskond ja selle liikmed ise otsustavad tegude normipärasuse või -vastasuse üle neile tegudele antavate hinnangute kaudu. Lisaks nimetatud õiguse kehtivuse vormidele saame rääkida ka normi eetilisest kehtivusest, mille olemuseks on normi moraalne kehtivus. Norm kehtib moraalselt, kui ta on moraalselt õiglane. Eetilise kehtivuse mõiste on aluseks loomu-
annaabi.ee 
