Argisuhtlus on improviseeriv. Kõnelejad vahetavad teemasid kiiresti ja ettearvamatus suunas. Sellega koos on argisuhtlus väga spontaanne. Me peame reageerima kiiresti ja siinsamas partneri pakutud uutele teemadele ega saa neid üldiselt varem ette valmistada. Argisuhtlus on üldjuhul vaba vooruvahetusega. Kõnelejad annavad ja võtavad sõnajärge vastavalt olukorrale. Argisuhtluses on sotsiaalne kontroll meie sõnade üle üldiselt väike. Ka ei ole me tavaliselt orenteeritud nt kirjakeele normingutele. Lisaks on argisuhtlus selgelt emotsionaalsem kui valik suhtlus. Argisuhtlusel võib olla väga erinevaid konkreetseid eesmärke. Ma võin jutustada lugu, et lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne. Kõik need on kokku võetavad laias mõttes informeerimise alla. Neile lisaks võib argisuhtluse eesmärgiks olla lihtsalt suhtlemine ja lobisemine (small talk). Sel juhul pole primaarne mitte
käänded jms), normimata jääb hääldus. · Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. · Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide 1925, II köide 1930, J. V. Veski, III köide Elmar Muuk 1937 · Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 1933, 1940. aastani 7 trükki, lisaks 3 trükki peale sõda viis normingulise keele rahvani! · kirjakeele sõnavara, eeskätt normingutele vastav muutmisreeglistik ning olulised ortograafiareeglid · normingulist keelt esitavad keeleõpikud ja keelereeglite drill · Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. · olulisim KK muutuvate sõnade tüüpkondadesse jagamise süsteem Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega.
Formaliseeritumatel juhtudel koosneb Mis on kvaliteet 189 tõlkekvaliteet vähemalt järgmistest alamparameetritest (vt nt House 1997, 2001, Sinivee 2004, Tavast 2005). • Täpsus – vastavus lähtetekstile – sisuline tõelevastavus (sõltumata lähteteksti tõelevastavu- sest) • Keeleline korrektsus – õigekiri – morfoloogia – süntaks – vastavus muudele sihtkeele normingutele – stiil • Ühtlus – sisemine järjekindlus – vastavus etteantud sõnastikele, terminibaasidele või tõlke- mäludele – vastavus stiilijuhenditele • Vastuvõetavus – vastavus lugejate (oletatavatele) ootustele – sobivus sihtkultuuri konteksti 23.2 Teenusekvaliteet Teenusekvaliteeti kui tõlkeprotsessi omadust on palju lihtsam kvantifit- seerida ja selle kohta on olemas lausa riiklik standard EVS-EN 15038
annaabi.ee 
