SHKS 5. peatükk ,,Seaduse rakendamine" sätestab, kuidas käesolevat õigusakti ellu viia. Muuhulgas luuakse §-ga 15 sõjahaudade komisjon ning määratakse selle ülesanded, luues nõnda õigust realiseeriv organ. PSHKS leiduvad piisavalt üldised ja selged ettekirjutused: § 1 annab seaduse reguleerimisala, § 2 sätestab mõisted, garanteerimaks õiguse ,,täpsust". Lisaks sellele on SHKS ka loogiliselt struktureeritud, kinnitades veelkord, et tegu on kvaliteetse normiloominguga. 10 Õiguskindluse viimane element, üldkohustuslikkus, eeldab, et seadus on täitmiseks neile, keda see puudutab. Üldkohustuslikkus tähendab, et muuhulgas hõlmab õigustloov akt kõike ja kõiki: katab kogu territooriumi (SHKS § 1 lg 1) ning käsitletakse samal viisil. Üldkohustuslikkuse tagab kuulumine objektiivsesse õigusesse, mis annab omakorda õiguse nõuda õigusakti järgimist. Sellega oleme tõestanud, et SHKS on kantud ka õiguskindluse ideest. 8 Narits, R. op. cit., lk 33.
ettevõtte, linna, alevi, küla jne. raames; 2) luuakse seadustes mitte-ettenähtud struktuurid (institutsioonid) (nt. relvastatud üksused või mitteametlikud grupid võitluseks kuritegevusega jne.). Nii ühel kui teisel puhul kaasnevad lokaalsete probleemide lahendamise-püüdega ka negatiivsed küljed "onupojapoliitika" (põhimõttel "mina sulle, sina mulle" tegutsemine) ja kuritegelike (k.a. maffia-) grupeeringute tekke näol. Ka leiab paralleelselt igasuguse "varjatud normiloominguga" aset sotsiaalsete väärtuste (ja neist väärtustest ettekujutuse) deformatsioon, mille puhul "varjusolevad" normid tunnistatakse olulisemateks kui riigi poolt kehtestatud normid. See aga tähendab kogu õigussüsteemi nõrgenemist. / 6, lk. 44 /. Nähtus, mida nimetatakse "varjatud normiloominguks" tekib kehtivate normide ebaefektiivsuse korral. Õiguse efektiivsuse küsimused on aga tihedalt seotud poliitilise sotsioloogiaga, kuna keskseks probleemiks on siin otsuste tegemine, s.o
raames; 2) luuakse seadustes mitte-ettenähtud struktuurid (institutsioonid) (nt. relvastatud üksused või mitteametlikud grupid võitluseks kuritegevusega jne.). Nii ühel kui teisel puhul kaasnevad lokaalsete probleemide lahendamise-püüdega ka negatiivsed küljed "onupojapoliitika" (põhimõttel "mina sulle, sina mulle" tegutsemine) ja kuritegelike (k.a. maffia-) grupeeringute tekke näol. Ka leiab paralleelselt igasuguse "varjatud normiloominguga" aset sotsiaalsete väärtuste (ja neist väärtustest ettekujutuse) deformatsioon, mille puhul "varjusolevad" normid tunnistatakse olulisemateks kui riigi poolt kehtestatud normid. See aga tähendab kogu õigussüsteemi nõrgenemist. Nähtus, mida nimetatakse "varjatud normiloominguks" tekib kehtivate normide ebaefektiivsuse korral. Õiguse efektiivsuse küsimused on aga tihedalt seotud poliitilise sotsioloogiaga, kuna keskseks probleemiks on siin otsuste tegemine, s.o. õiguse