Õ printsiipi saab leida konkreetses kaasuses. III. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Üksikjuhu õiglase lahenduse otsingu probleem on normi ja printsiibi eristamise probleem. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla konkreetsed ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Selleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt Õe rakendaja poolsele normiloomele. Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult Õele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionaalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni –
konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973 laevasaastus, Brüssel 1969 ja 1971 õlireostus, Espoo konv 1991 KMH piiriüleses kontekstis. Kkalane tavaõigus: Tavad seovad riike ja on paindlikud, kuid tavaõigus kujuneb mitteformaalse normiloome tulemusena ja nii ei ole sel protsessil rahvah lepinguõiguse raames toimuvale normiloomele omast määratletust. Tavaõigusliku iseloomu on omandanud vähemalt saastaja maksab printsiip, heanaaberlikkus ja evp. Rahvah orgd rahvah kkõiguse elluviimisel: 1) ÜRO (palju olulisi konv allkirjastatud; vastav kkprogramm UNEP, mis tegeleb kkprobleemide kohta infi kogumisega, prioriteetsete kk valdkondade selgitamisega ja nende rahalise toetamisega kkfondist. Aga on teisigi instituts nagu
Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla aksiomaatilise tähendusega laused ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Printsiipe saab leida konkreetses juhuses endas. Tegemist on tüüpiliste seisukohtade vormeliga, mida saab kasutada ka a- tüüpiliste juhuste puhul. Seleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt õiguse rakendaja poolsele normiloomele. Teatud mõttes on see kasuistlik lahendus – norm luuakse juriidilise süntesi teel printsiibist, mitte ei tulene otseselt juhtumist endast. Seal, kus printsiip seadusest puudub, on oma koht ka kasuistikal või lausa õiguse allikal. Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult õigusele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionnalset kontrollitavust
annaabi.ee 
