1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega
toetasid ning täitsid tema käske. Suursuguse senjööri vägevust mõõdeti tema alamate ja talle ustavate inimeste hulga järgi. Senjöör oli maaomanik, kes valitses talupoegade sissetulekute üle. Sõltuvate maakasutajate käest saadavate sissetulekuteta ei saanud ta pidada saatjaskonda ega toita suurt hulka priileivasööjaid. Tema valdustest kogutav rent andis talle võimaluse korraldada sööminguid ja pidustusi, võtta vastu külalisi, jagada kingitusi- elada laia elu. Normikohaseks peeti heldet senjööri, kes ei arvestanud vaid jagas ja raiskas varandust, hoolimata vähimatki sellest, kas kulutused ei ületa sissetulekuid. Kokkuhoid oli vastuolus senjööri eetikaga. Kasvav rikkus oli feodaalidele ühiskondliku mõjuvõimu hoidmise ja oma aule kinnituse leidmise vahend. Hiliskeskajal muutusid senjöörid tihti laristajateks- tulude ja kulude vahe sai katta talupoegadelt lisamaksude väljapressimisega, trahvide, röövimise ja sõjasaagiga. Kuna senjöörid
sissetungimist siis välditakse ja mida see grupp siis sissetungija eest kaitseb. Kui sissetungija üritab grupiga ühineda ja grupp pole huvitatud, siis grupiliikmed nihkuvad üksteisele lähemale ja kui isik üritab teiselt poolt siis nad nihkuvad lähemale jällegi. Orientatsioon on ka ikka oluline ,,Environment & social behaviour" 1975 I. Altman Isikuruum on osa käitumissüsteemist, mis reguleerib suhtlemise iseloomu ja aitab saavutada selle suhtlemise normikohaseks peetavat laadi. Isikuruumi sissetungil reageeritakse ebamugavuse, äravuse jne ja siis püütakse taastada seda normikohast distantsi. Distantsi kompenseerimine muutustega teistes komponentides (silmsideme määr, keha orinetatsiooni nurk ja muud sarnast) Territoriaalsus 2 laiem kategooria, selle juured on 20-ndate ja 70-ndate sotsioloogilistes grupiuuringutes Robert Park. Ervin Burgess & william Whyte Loomade käitumise jälgimine Carpenter, Eibl Eibes Feldt
annaabi.ee 
