Iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. Süllogismiprintiip- subsumeerimine Ajalooline tõlgendamine. Mis oli normiandja eesmärk? Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamisel arvestatakse ka õiguse enda eesmärke (õigluse printsiipi), põhiseaduses sisalduvaid põhiõiguseid. Tõlgendamise tänapäevane metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatsiooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti enda arusaam Tänapäevane /A. Aarnio järgi/ Semantiline Grammatiline Loogiline (süllogismimall) Juriidiline ◦ Süstematiseerimise seisukohad- esikohal seadus (iga õigusnorm, mis kuulub põhiseadusega kaetud normi hierarhiasse- vale arusaam seadusest) ◦ maa tava- kohustuslik õigusallikas vaid siis kui juhtunu puhul rakendatavat
tähtsuse järjekorda. Praktikas on esimene grammatiline. 1) Õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted - prioriteetsusstandardid 2) Õigusallikate kasutamise standardid ehk tõelised tõlgendamispõhimõtted – prima facie kohustuslikkus 3) Lünkade ja kollisoonide ületamise reeglid Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust: 1. Normilooja kavatsus 2. Normiformulatsiooni tähendus ja ettekirjutuse otstarve ehk mida ütleb tekst 3. Lugeja arusaam Tõelised tõlgendamise põhimõtted: 1) Grammatilise tõlgendamise põhimõtted 2) Kitsendav tõlgendamine – tähendusala piiramine 3) Argumentum et fortiori – suuremalt väiksemale, väiksemalt suuremale 4) Analoogiaotsustus – tuntud juhtumi kohta käivat otsustust võib üldistada
faktilise koossseisu alla. Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas. Kui normide vahel on vastuolu, vajab see lahendamist. Jõutaki siiski üldjuhul õigusnormini ning algab peale õigusnormi tõlgendamine ehk analüüs. Tõlgendamise tänapäevade metoodika · Normilooja kavatsus normist väljuv element, õiguse seaduse normi eesmärk · Normiformulatsiooni tähendus normi enda tähendus. See võiks tegelikult seista loetelus esikohal. · Ettekirjutuse otstarve seotud kavatsusega. Läbi otstarbe jõuame ka eesmärgini või eesmärkideni. Õiguse maailmas võimalik jõuda normilooja kavatsuseni. · Normiteksti lugeja arusaam alati on seotud tõlgendamine tõlgendaja subjektiga. Õiguse tõlgendaja peab aru saama seadusest, see võib kokku langeda seaduse loojaga, kuid kindlasti ei saa samastada õigusele