standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik liikumisparameetrid nagu tahkete ja vedelete kehade asend, siire, kiirus,
19 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE Mitteelektrilistest suurustest oleneb väga palju elektrilisi suurusi. Seega on võimalik mõõta elektrilist suurust, mis on sõltuv mitteelektrilisest suurusest ehk muundada mitteelektriline suurus elektriliseks. Elementi, mis on ettenähtud mitteelektriliste suuruste muundamiseks elektriliseks, nimetatakse anduriks. Andur koosneb tajurist, mõõtelülitusest ja normeerivast sig- naalmuundurist. Tavaliselt toimub andurites signaalide muundamine kahes etapis. Tajurid, mida nimetatakse ka primaarmuunduriks, muudavad signaali liiki, näiteks mehaanilist suurust elektriliseks. Sekundaarmuundurid viivad muundatud signaali standardsele kujule. Nad kujutavad endast erinevaid seadmeid nagu näiteks või-mendeid, analoog-digitaalmuundureid, digitaal-analoogmuundureid jms. Andurid jagunevad parameetrilisteks ja generaatoranduriteks. Parameetrilised andu-rid
= 0, 025 A. Mõõteriistale kirjutatud suhtviga on ümbritsetud ringiga. 4 • Taandviga ∆x δt = (4) xnorm Taandviga näitab, kui suure osa moodustab viga normeerivast väärtusest xnorm . Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. Kui pinget mõõdetakse voltmeetri skaalal (0 - 300) V ja seadme taandviga on 1, siis on kõigi sellel skaalal mõõdetud pingete viga 300 V · 1 % = 3 V. Absoluutne viga on 3 V siis, kui voltmeetri näit on 4 V ja ka siis kui näit on 287 V. Mõõteriistale kirjutatud taandviga pole ümbritsetud ringiga. • Digitaalse mõõteriista viga
Skeemidel tähistatakse mõõteriistu tähega, mida ümbritseb ring või kastike. Numbrilauale märgitakse mõõteriistaga mõõta lubatud voolu liik (alalis, vahelduvvool), mõõteriista süsteem, täpsusklass (täpsusklassi tähistavad numbrid ümbritsetakse mõnikord ringjoonega). 20.Mõõteriistade vead, täpsusklass. Omatarve. · Suhtviga Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. · Taandviga Taandviga näitab, kui suure osa moodustab viga normeerivast väärtusest xnorm. Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral. Tegelikkuses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõterista näitu ja digits mõõterista ekraanil näidatavate numbrite väiksemait järku. Täpsusklass on iga mõõteriista üks tähtsamaid parameetreid
annaabi.ee 
