1. ÜLDANDMED JA STRUKTUUR 1.1 Ametikoha nimetus Elektrik 1.2 Ametikoha põhigrupp Spetsialist 1.3 Alluvus Juhatajale 2. TÖÖ KIRJELDUS Elektrik teeb usaldusväärselt elektritöid vältides elektrist tulenevaid võimalikke ohte ja kahjustusi. Oma tööülesannete täitmisel juhindub elektrik kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ning juhenditest. Elektrik peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid ja tööohutuse nõudeid. Töötada tuleb pinge- ja laenguvabadel, pingealustel või pingelähedastel töödel nii sise- kui välistingimustes. Elektrik läbib perioodiliselt tervisekontrolli ja elektriohutusalaste teadmiste kontrolli. Elektriku põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid.
ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest · arvestab konkreetse organisatsiooni vajadusi, tingimusi DOKUMENT · vorminõuded, dokumendimallid, teabekandja, vastutaja · allkirjaõiguslikud isikud · registreerimine · menetlemise kord: kuidas dokument ettevõttes liigub · kes kasutavad · arhiivinõuded · säilitamine NORMDOKUMENDID · asjaajamise korra ühtsed alused · avaliku teabe seadus · digitaalallkirja seadus · avaldustele vastamise seadus (5 päeva jooksul) · arhiiviseadus, arhiivieeskiri
aastal. Sellega pandi paika kiirestiriknevate toiduainete temperatuurid veo ajal ning samuti millistele nõuetele peavad vastama selliseid toiduaineid transportivad veovahendid. Eestis on alates esimeste ATP katselaborite tekkest 2001. aastal selgunud ka vajadus töötada välja tõhusamaid ja paremaid isotermiliste veovahendite diagnoosimise meetodeid, et täita ATP lepingust ja muudest normdokumentidest tulenevaid kohustusi. ATP katsetuste läbiviimisel on üks katsetulemuste paikapidavuse võtmeelemente labori usaldusväärsus, mille üheks tunnistuseks on akrediteerimine ja samuti kalibreeritud mõõteriistade kasutamine. Akrediteerimine on protseduur, millega pädev asutus annab ametliku tunnustuse, et asutus või isik on kompetentne täitma määratletud ülesandeid [3]
Ka kasutatakse mõõtevahendi täpsuse hindamiseks täpsusklassi, milles number tavaliselt tähendab nimetatud mõõtevahendi taandatud suhtlaiendmääramatuse väärtust protsentides. 65. Mõõtevahendi vearajad Vearajad on mõõtevahendi väljundseadise esitavate näitude positiivsete ja negatiivsete mõõthälvete suurimad võimalikud väärtused mõõtmisel. Mõõtevahend valmistjafirma annab vearajad lähtudes mõõtevahendi normaal- ja kasutamistingimustest ning rahvusvahelistest normdokumentidest. Kui ei ole mingit erilist kooskõlastust, siis vearajad hõlmavad ka kindlaksmääratud hinnangulisi süstemaatilisi mõõthälbeid ja lisaks hälbeid, mis on tingitud mõõtevahendite tehnilistest võimalustest, nende valmistamise paratamatust ebaühtlusest ja ka vananemisnähtusest. Taatluse läbinud mõõtevahendi korral ei ületa mõõtmisel tekkinud mõõtehälbed vearajasid. Mõõtevahendi kasutamisel esilekerkivad positiivsed ja negatiivsed
III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti
annaabi.ee 
