81 TEEMA V. ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE § 1. TÕLGENDAMISE MÕISTE Õigusaktide tõlgendamine on teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Tõlgendamise eriline vajadus tuleneb sellest, et õigusnormid avaldatakse keerukas vormis ja nad reguleerivad väga mitmesuguseid elualasid (-valdkondi). Samas tuleb ühte normi leida mitte üksnes mitmest sättest (paragrahvist) vaid ka mitmest normatiivaktist (nt viitavate õigusnormide juhul). Tõlgendamisel peab teadma, et õigusaktides kasutatakse spetsiaalseid juriidilisi termineid ehk mõisteid, mis erinevad tavalisest keelepruugist. Õigusakti keel on spetsiifiline formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt eriline ja kindel tähendus (vt otsene tahtlus teema II § 3 p 2). Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi viise ja võtteid, mis kõik peavad rajanema üksnes legaalsuse põhimõttel - st tõlgendada tohib
Eelmine PärS - kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena võib välja tuua kohustuse tõendada õiguslikult oluliseks, kuna pärija vastutab kogu oma varaga (isikliku ja pärandvaraga) pärandvaral potentsiaalsete pärijate poolt pärandi vastuvõtuks vajalike tegude tegemist. Mainitud ülesanne ei lasuvate kohustuste eest, seda aga siiski üksnes pärandvara väärtuse ulatuses. tulene expressis verbis ühestki kehtivast normatiivaktist, kuid see oli kohalike võimuorganite otseseks seadusest tulenevaks ülesandeks nõukogude õiguse kohaselt ja hiljemgi, praktiliselt kuni Pärandaja kohustuste ülemineku ulatusest lähtuvalt tehakse vahet piiratud vastutusel, kus pärija pärimisseaduse alusel justiitsministri poolt 20. detsembri 1996.a. määrusega nr 34 kinnitatud vastutus on piiratud pärandvaraga (intra vires) ja piiramatul vastutusel (ultra vires), kus pärandaja
· Põhiseadus välistab igasuguse sundkoostöövormide sätestamise nii on eksamitel märgitud, kuid see on vale ja nii ei tohi kirjutada ei välista · NB! Millise on kõige tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid seda on vaja teada · fakti ja liiki ei tohi segamini ajada KOV liikide suhtes · KOV koostöö leiab aset KOV-de koostöös (riigid riikide vahel) · eksamil eksitakse tihti - kas räägitakse üldaktist, õigustloovast aktist, normatiivaktist · üldine põhimõte tüüpiline viga 1) millal on õigusakt õiguspärane kas räägime määruse õp, või akti õp; 2) millisel juhul me räägime haldusaktist kui sellisest haldusmenetluse mõttes üldaktist) see ei ole õiguspärasuse küsimus Halduakti üldtunnused menetluse mõttes regulatiivsus, reguleerib üksikjuhtu, ühepoolne (see tuleb selgeks teha); mis kuulub formaalse ja materjaalse õiguspärasuse alla
annaabi.ee 
