14 Olesk, P. (2015). Parim aeg rääkida natsismist? Lääne Elu. Kasutatud 21.11.2015 http://online.le.ee/2015/05/25/peeter-olesk-parim-aeg-raakida-natsismist/. 15 Ukaas (2014). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Ukaas. KOLMAS KODUTÖÖ VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“ 1. Nõukogude õiguses üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti nimetati normatiivaktiks. Tänapäeval peetakse seda vananenud mõisteks, ning selle asemel kasutatakse mõistet õigustloov akt. Mõiste sünonüümidena aktsepteeritakse ka termineid õigusloome akt ja üldakt. 2. Ülemnõukogu Presiidiumi aktid olid seadlus ja otsus. 3. Kohalike riigivõimuorganite ja nende täitevkomiteede poolt vormistatud aktid olid otsus ja korraldus. 4. Valitsus ja partei keskkomitee võisid välja anda määrusi. 5
Need on soovitusliku iseloomuga, neid ei loeta õigusaktideks.14 Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Nimetatakse ka õigustloovaks aktiks. Mandri- Euroopas peamiseks õigusvormiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi , kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus. Mittenormatiivne akt ehk üksikakt , mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile / individuaalsed õigusaktid. Iseloomult õiguse rakendamise aktid. NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid, kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15 12 Kiris ,A., Kukrus A
§104-s. Neid saab vastu võtta Riigikogu poolthäälte enamusega. Sellisteks on näiteks välissuhtlemisseadus, koosolekute seadus, alaealiste mõjutusvahendite seadus. III. täitevvõimu aktid, mis sisaldavad riigiõiguse norme. Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus ja selle allstruktuurid, vaid ka riigipea. Valitsuse üldakte nimetatakse erialakirjanduses harilikult määrusteks. (Üldaktiks ehk normatiivaktiks nimetatakse akte, mille adressaat on täpsustamata, näiteks kehtivad nad kogu riigis või maakonnas. Üksikaktil ehk individuaalaktil on kindel adressaat, näiteks on üksikaktiks kellegi autasustamine, otsus (mitte) anda armu, ametiisiku ametist vabastamine.) Ka Eesti seadusandluses nimetatakse valitsuse ja ministrite üldakte määrusteks. Riigipea üldakte nimetatakse erialakirjanduses dekreetideks ja nende dekreetide
annaabi.ee 
