põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 3) Vihmad, kiire lume sulamine 4) linnade kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda. Kaitseks üleujutuste vastu: tammid, veehoidlad. Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisreziimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus, puhke-ja kalamajandus. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Delta suurus ja kuju oleneb: jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest.
siis jõkke. Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase-sõltub kasutusviisisdest; peale ärvoolu reguleerimise tulevad ka vee-energia kastuamine, laevaliiklus, puhke- ja kalamajandus- ja kõrgeim veetase- ei tohi kahjustada hooneid, vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. VEEREZIIMI PIKAAJALISED MUUTUSED Looduslikud või inimtegevusest põhjustatud. Looduslik: väljaselgitamiseks kasutatakse pikemaajalisi vaatlustabeleid. 20.sajand on olnud lood. Vahelduvate veeoludega
· Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase- sõltub kasutusviisisdest; peale ärvoolu reguleerimise tulevad ka vee-energia kastuamine, laevaliiklus, puhke- ja kalamajandus- ja kõrgeim veetase- ei tohi kahjustada hooneid, vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. VEEREZIIMI PIKAAJALISED MUUTUSED · Looduslikud või inimtegevusest põhjustatud. · Looduslik: väljaselgitamiseks kasutatakse pikemaajalisi vaatlustabeleid. 20.sajand on olnud lood. Vahelduvate veeoludega
annaabi.ee 
