see, et teda on võimalik ümber lükata. Kindel on see, et me ei teagi õieti, mis teadus on ning mis on tema eelistused teiste tunnetusviiside ees. Eeskiri selle kohta puudub, kuidas teha vahet teaduse ja arvatavalt teadusliku, kuid päriselt hoopis ebateadusliku vahel. Minu jaoks on teadus valdkonniti erinev. Arheoloogidel on oma teadus ja teistel teised teadused. Neil on erinevad aspektid, millest nad lähtuvad. Maie Remmeli uurimust saaks pidada Thomas Kuhn'i järgi normaalteaduseks, kuna seal lahendatakse küsimusi, mis meenutavad ristsõnamõistatusi või maleülesandeid, sest ,,pinget pakub" just lahenduse leidmine. Ollakse veendunud, et lahendus on olemas. Sellest lähtuvalt jääb autorist mulje, et ta võtab seda uuringut kui järjekordset geomeetrilist ülesannet. Nagu ta ise raamatu algupoolel mainib, meeldis talle kooliajal hirmsasti geomeetrilisi ülesandeid lahendada ning käsib ka lugejal haarata sirkel ja joonlaud, et konstrueerida ringe ja kujundeid
peab silmas ühtseid tegevuspõhimõtteid, norme, mille alusel hinnata tulemusi, teiste teooriaid, ühtne maailmapilt. Struktuur kõige globaalsem on kõikide loodusteadlaste kogukond. Pisut madalamal paiknevad professionaalsed teadlasrühmad, nagu füüsikute, keemikute, astronoomide kogukonnad. Järgmised alamrühmad on näiteks orgaaniline keemikud, tahkisefüüsikud. 2. Eelteadus. Selle üleminek normaalteaduseks. Mida on selleks vaja? Kuidas toimub? Näiteid. Eelteadus . normaalteadus kriis revolutsioon uus normaalteadus j.n.e.. Eelteadus on organiseerimata ja mitmesuunaline tegutsemine. Et "klassiku" töö võiks saada paradigmaks ja panna aluse normaalteadusele, peab tal Kuhni arvates olema kaks omadust: 1. Ta peab olema küllalt enneolematu ja silmapaistev. S.t. ta peab suutma tõmmata enda poolele üle paljusid uurijaid
Normaalteadus – uurimine, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Paradigma – saavutuste puhul, millel on olnud kaks iseloomulikku tunnust (võistlevate koolkondade juurest püsiva pooldajate rühma ära meelitamine ja samal ajal lahtiste otsada piisav jätmine) – seotud tihedalt „normaalteadusega“. Ühine paradigma – järgitakse teaduspraktikas ühesuguseid reegleid ja standardeid. Eeltingimused (konsensus) normaalteaduseks = mingi kindla uurimistraditsiooni tekkeks ja jätkumiseks. Tehnoloogia on sageli mänginud tähtsat osa uute teadusharude tekkimisel (oskustööd moodustavad hõlpsasti kättesaadava allika, millest ammutatud fakte polnuks võimalik juhuslikult avastada. Faktide kogumine ja teooria täpsustamine muutuvad ülimalt sihipärasteks tegevusteks, millele vastavalt kasvab uurimistööde tõhusus ja kasutegur. – F. Bacon: tõde tuleb hõlpsamini ilmsiks veast kui segadusest.
teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja pidev debatt fundamentaalsuste üle. Paradigma: tekkimine ja omaksvõtt uurimistöö paradigma raames (3 faktoloogilise uurimistöö fookust ja normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1. faktid, mis paradigma on näidanud asjade olemuse näitamise puhul. 2. need faktid, mida saab võrrelda paradigma ennustustega. 3
annaabi.ee 
