VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmooteriist norkade voolude (ca 1mA) mootmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. joon.1. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug = IgRg, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mootepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise
Naide. Visioon - kuidas organisatsioon soovib valja naha tulevikus. (Kaubamaja visiooniks on jääda alati Eesti kvaliteetkaubanduse liidriks ja suunanäitajaks.) 27. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Org.-ni missiooni, eesmarkide ja strateegiate kindlaks maaramine. 2. Valiskeskkonna analuus: missugused trendid voivad mojutada org.-ni. 3. Voimaluste ja ohtude valjaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, toojou jm) analuus. 5. Tugevate ja norkade kulgede valjaselgitamine. 6. Org.-ni missiooni ja eesmarkide kohandamine vastavalt tingimustele (analuusi tulemustele) ja vajadusel strateegiate umbersonastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hasti elluviidavatel strateegiatel on motet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, puuab
· Lahustuvus sõltub temperatuurist (võib nii suureneda kui väheneda), · Temperatuuri tõsues lahustuvus suureneb kristallhüdraatidel, mis lähevad üle veevabaks soolaks (lauhustuvuse temperatuur edasisel tõstmisel väheneb) Jaotusseadus lahustunnud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei olene lahustunud aine üldhulgast ega teiste lahustunud ainete olemasolust. (kehtib mitteelektrolüütide või norkade elektrolüütide korral) Ekstraheerimine vesilahuse korduv loksutamine teise lahustiga ainete puhastamise ja eraldamise meetod. Ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ainete segamisel (nt. gaasid) Lõpmata lahja lahus väga väike lahustunud aine hulk ei muuda oluliselt lahusti omadusi. Mitteelektrolüüdid ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu.