oli neid kiusama hakatud, kuigi keegi peale Kaila ja Inga ei teadnud, et ta geiseksuaalne on. Varsti hakkasid Inga, Kaila ja Jakob geibaaris käima, et Jakob leiaks endale mehe. Sealt leidis Jakob Andrease koos Darjaga. Neist viiest said väga head sõbrad. Vahepeal visati Andreas kodust välja, kuna teda oli nähtud koos Jakobiga. Kooli kiusamine läks kõige hullemaks, kui neid nähti geipaarist välja tulemas, kuid Andreas ja Darjat ei noritud, sest käisid teises koolis. Põhilise kiusu sai omale Jakob, kuid oma osa said ka Kaila ja Inga temaga seltsimise eest. See kius lõppes Jakobi surmaga, pärast seda sai Andreas tagasi koju, kuid minevikku see ära ei viinud. Kokkuvõte See raamat meeldis mulle väga, sest oli kirjutatud tõetruult ja väga nooruslikukult. Minu lemmikusks peategelaseks oli Inga, sest tal oli palju julgust kiusajatele vastu hakata. Kuid mulle ei meeldinud see, et ta geibaaris käis
Tüüpidele lisanduvad veel need, kes langevad vaba elu ja alkoholi küüsi. Paralleele leiab tänapäevastki mitmed üliõpilased annavad pärast esimest semestrit või lausa enne selle lõppu alla, lasevad end eksmatrikuleerida ja leiavad elus mingi järgmise tee. Rahvuste poolelt on Bertram kirjutanud, et eestlane hindas tudengit kõrgelt. Üliõpilasi austati ning 2 vastupidiselt nende riiulikule iseloomule, ei noritud õppuriga tüli ega mindud kaklema. Isegi kui eestlane leidis, et tema ees seisev inimene on välja teeninud ühe keretäie, hoidis ta end tagasi, kuna iialgi ei võinud teada, kes täpselt sellest inimesest saab. Näiteks arst, kelle abi eestlasel kunagi vaja võib minna. Siit tekibki paralleel eestlase ja baltisakslase vahel sakslane oli kui midagi kõrgemat ja lugupeetumat, eestlane pigem madal, harimata, räpasema töö tegija.
Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged. Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi. - Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, ,,pommiti", noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud. - Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll. - Esines ikka: togimist, jala taha panemist, mõnitamist, kuid mitte eriti palju. Tundub, et oli seda vähem, kui praegu, samas võib ka olla, et praegu räägitakse sellest rohkem. Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda! - Oli kohustuslik. Sain kanda kolme erinevat koolivormi. Algklassides oli sinine pihikseelik, põhikoolis teksaseelik, keskkoolis volditud ruuduline seelik.
sellest ei taganeta. See tuli filmis välja situatsioonis, kus Ahmed tahtis oma vaenlase Nika ära tappa kuid Ivo ei lubanud seda oma majas teha. Hiljem andis Ahmed lubaduse, et ta ei tapa vaenlast Ivo majas. Moraalinormiks oli selles olukorras see, et kui lubadus on antud, siis sellest peetakse kinni. Etnotsentrismi ehk teiste kultuuride üle otsustamist oma kultuuri vaatpunktist ei toimunud. Nii Nika, Ivo kui Ahmed austasid kõik teiste kultuure ja tavasid ja nende üle ei noritud. 1.4. Sotsialiseerumine Sotsialiseerimine on inimese kujundamine ühiskonna liikmeks. Sotsialiseerimine on seotud kellegi mõju avaldamisega. Sotsialiseerumine on aga inimese kujunemine ühiskonna liikmeks, kus inimene täiustub ja omandab teadmisi. Peategelaste Ivo ja Marguse vaheline sotsialiseerumine oli hea ja nad said hästi läbi ning suhtlesid vabalt. Nad olid juba enne sõda sõbrad ja elasid koos oma peredega Gruusias. Nad olid ka töökaaslased
annaabi.ee 
