(Roper jt 1999: 119). Tänapäevases õenduses on kõige aluseks eeldus, et õed ja teised tervishoiutöötajad, kes on osalised hoolduspraktikas, peaksid mõistma, mida mõtleb patsient endast ning temaga tegelevatest inimestest. Arusaamiseks on vajalik aga suhtlemine. Mõistagi on patsientidel vahel raske või isegi võimatu suhelda, kuid alati peaks meeles pidama, et patsiendi hooldamise kvaliteet ei sõltu tema usust, mõtetest, tunnetest või arusaamisest. (Nordby 2007: 17). 1.2. Hoolimine Hoolimine on vaimne, emotsionaalne ning füüsiline pingutus teiste järelvalvamises, reageerimises, abistamises ning toetamises. See aitab õel mõista patsiendi tegevuse põhjuseid, kergendades nii abiandja kui ka -saaja toimetusi. Mitmed teoreetikud peavad hoolimist isegi õenduse tuumaks. Mõistet võib selgitada järgmiste tunnustega: · tunded; · isiklikud suhted; · vastutus; · praktilisus;
kinnisvara- ja finantssektori koosmõjude analüüsimisele. Kinnisvarahinna tõusud ja langused on ajas korduvad ning hinna suur volatiilsus võib tähendada laastavat mõju nii majapidamistele, kinnisvarasektorile, üldisele majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1). Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil
Carl magas oma isa toas. Jung kirjeldab juhtumit, kus ta nägi ühel ööl ema toauksest väljuvat kiirgavat, ebamäärast kuju, kelle pea oli otsast ära ning hõljus tema eel nagu väike kuu. Otsekohe tekkis uus pea, mis samuti hõljudes eraldus. Selline protsess kordus kuus kuni seitse korda. (JUNG 2004:28) Oma isa kirjeldab Jung vaikse mehena, kes oli oma koguduseliikmete suhtes liigagi hea ning hoolitsev. Selle varjuküljeks oli depressioon ning närvilisus kodus. (HALL&NORDBY 2007:15) Kogemus sellest, kuidas ema võib mitmeks kuuks kaduda, tekitas väikses Carlis umbusku sõna ,,armastus" suhtes. ,,Tundeks, mille minus tekitas väljend ,,naiselik", oli kaua aega: loomulik ebakindlus. ,,Isa" tähendas mulle usaldusväärsust ja -jõuetust." (JUNG 2004:19) Kui kodus valitsev õhkkond muutus talumatuks, põgenes Carl pööningule. Seal pakkus talle tröösti pisike mehike, kelle ta oli puust meisterdanud ning riietanud musta frakki ning torukübarasse
annaabi.ee 
