kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega. Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga luksuslikud ja uhked. Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus. Kaunis miljöö aitas väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli ,,Libiamo ne' lieti calici" (,,Joogilaul"). Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid, kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab, kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. ,,La Traviatat" vaadates tundsin ma teist korda elus, et näen laval tõelist kunsti ning näitemängu. Eelmisel kevadel käisin Inglismaal muusikali ,,Chicago" vaatamas. See oli samuti mõnus elamus. Etendus oli väga hästi läbi
Helilooja reisis koos emaga mitmetesse Euroopa linnadesse. Vastuvõtt oli aga üsna jahe, sest imelapsest oli saanud täiskasvanud helilooja ja sensatsioonihimuline publik ei tundnud tema vastu enam nii suurt huvi. 1781.a. vallandati ta ja Mozart kolis perega Viini ja asus tegutsema vabakutselise heliloojana. Ta elatus klaveritundide andmise ja esinemistega ülikute õukonnakontsertidel ning muusikasalongides. Olulise sissetuleku sai ta ka trükkiantud nootidelt. Helilooja surma-aastal valmisid kaks tema tippteost- lustlik ooper "Võluflööt" ja sügavasisuline "Reekviem". Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 1791. aastal vaesena ning on maetud Viinis. Looming: on t loonud üle 600 muusikateose. Ta kirjutanud oopereid ,vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur).
Violetta osasse. Traditsiooniliselt peetakse Violetta osatäitja kõige tähtsamaks ja hiilgavamaks kohaks I vaatuse mitmeosalist aariat Ah! fors'è lui ning kindlasti tuleb sellega nõustuda. See on stseen mil ball on möödas ning üksi olles Violetta meenutab Alfredo kirglikku, kuid siirast armastust, mida ta on alati otsinud. Sel hetkel saab Violetta osatäitja näidata oma võimast häält. Pidevalt kõigub meloodia kõrgetelt nootidelt madalamatele nootidele ning samas kord on muusika vaiksem ja õrnem ning teine hetk kirglik ja vali. Irina Dubrovskaja suutis seda esitada minule kui võhiku kõrvadele veatult. Ta tegi seda tõelise dramaatilisusega ning kirglikkusega ja ta hääl oli vapustav. Samas aga ei saa nii hästi rääkida teisest peategelasest, Violetta armastatust Alfredo osatäitjast Alexander Schulzist. Hääle
annaabi.ee 
