Tartu 8. KK kirjandusõpetaaja Vello Saage õhutusel ilmus esimene raamat (kooli almanahhi erinumbrina). 1960ndate lõpu poole kujunes temast näitekirjanik. Enda suuri lavastuse katsetu oli vähe, need kuulsaks ei saanud. Teatriuuenduse üks ideoloog, kujundades seda. 1970ndate algus on Undi elus kriisiaeg, mida oskas loominguliselt ära kasutada. Mati Undi teoste välja andmine polnud lihtne. ,,Hüvasti, kollane kass" (1963) realistlik põhi, noorusromantiline põhimõte. Armastuslugu, eneseotsimine, kooliromaan. Esimene eraldi raamat (varajane tulek, 18a), suhtus sellesse kriitiliselt, sest see sisaldab 1960ndate valesid ning on seotud poliitiliste teemadega ja siis kirjutas ,,Tere, kollane kass!" (1992) -õpetussõnad tulevad kassilt, kes on kõnelema hakanud. Kassid on Mati Undi jaoks tähtsad olnud nii kirjanduses kui ka eraelus. Unt muudab oma kirjutamisviisi. Iga järgmine teos on eelmise teose eitus. Teeb
lahknevate kunstiliste arusaamade võitlusele. · Märgatavat osa luules etendasid neil aastail noored autorid. Üksteise järel debüteerisid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, August Sang, Uku Masing, Paul Viiding ja Kersti Merilaas. Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet iseloomustasid vaimse ja esteetilise vabaduse kuulutamine ning vastuseadmine võimu teenivale literatuurile. · M. Under, J
kunstiliste arusaamade võitlusele. · Märgatavat osa luules etendasid neil aastail noored autorid. Üksteise järel debüteerisid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, August Sang, Uku Masing, Paul Viiding ja Kersti Merilaas. Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet iseloomustasid vaimse ja esteetilise vabaduse kuulutamine ning vastuseadmine võimu teenivale literatuurile. · M. Under, J
annaabi.ee 
