nooruki suhetest üheskonnas. Esimest korda tuleb vanemate mõju kõrvale suure kaaluga eakaaslaste grupp, mõjutamast noorukiealise sotsialiseerumist. Kui noorukil on vanematega suhted konfliktsed, siis eakaaslastega l'hedase suhete hoidmine ei kombenseeri vanematega konfl suhteid. Vastupidi, kui vanemate lähedased suhted siis avaldab see mõju ka lähikaaslaste suhetele. Küsimus selle millise kvaliteediga. Eakaaslaste grupi mõju nooruki arengil. Enamik noorukiealisi tunneb ennast kokku kuuluvalt eakaaslastega(identifitseeritakse). (Ära usalda kedagi kes ei usalda sinu generatsiooni).Tuleneb see nende egotsentrilisest mõtlemisest. Mina olen eriline, minu generatsioon on erline. See kes sinna ei kuulu, pole eriline. Aeg:kellega noored koos aega veedavad 1Kui me vaatame generatsioone tagasi ja selle sama gen jooksul. Üha vähem veedavad vanemad noortega vähem aega koos. See aeg, mis vanematega koos veedetakse, seda on mõjutanud
31 Kriminaalkoodeksist lähtuvalt eestis selleks kriminaalvastutuse iga 14.aastane isik. Kui alla 14.aastane, siis kriminaalsüüdistust ei alustata, tagasi alaealiste komisjoni. Uurida: politseistatistika, anda ankeedid nt eritingimusi vajavatele õpilastele, anda kohe neile õiguserikkujatele. Status offense staatusega seotud käitumisaktid, mis antisotsiaalsed ja mille eest karistatakse ainult noorukiealisi. Täiskasvanuid selle eest ei kasutata. Põhikoolis: Üle poolte põhikooliealistest seotud erinevate kuritegeliku käitumise liikidega seotud. Alkohol üle 70% Staatusega seotud aktid 65% Avaliku korra vastased 53% Varavastased 55% Vägivald 25-30 Seotud enamik tavakooli õpilased. Teatud arenguperioodi vältel vähesel määral see pole nii hull. Kasvatuse eritingimused: Staatuse vastu 82 Avaliku korra vastu 42 Vägivald rohkem 2
Soo (2004) teinegi uurimus viitas sellele, et iga viies väärkohtlemise juhtudest jõuab vaid väike osa selle nooruk oli kogenud ühte seksuaalse väärkohtlemise liiki, näiteks problemaatikaga tegelevate spetsialistide vaatevälja, sest lapse alasti eksponeerimist või käperdamist. Laur (2004) uuris 15-20 väärkohtlemine kui fenomen kaldub olema varjatud iseloomuga. aastasi noorukiealisi ja leidis, et neist 30% oli olnud seksuaalse Siit tulenevad ka raskused probleemi uurimisel. Teiselt poolt väärkohtlemise ohvrid. Altosaare (2004) uurimusest selgus, et tulenevad raskused lapse väärkohtlemise ulatuse uurimisel üldhariduskooli õpilastest 5% ja kutsekooli õpilastest 8% olid populatsioonis ka erinevate definitsioonide rohkusest, mida olnud ise kellegi vastu seksuaalselt vägivaldsed.
annaabi.ee 
