EUROOPA NOORED Fondi huvi: Euroopa Noored on Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm, mille kaudu toetatakse noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd. Rahastatakse noortevahetusi, -algatusi, -seminare, demokraatiaprojekte, Euroopa vabatahtlikku teenistust ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojekte (vabatahtlik teenistus, noortealgatus, noortevahetus, demokraatiaprojekt, noorteseminar, koostöö el naabruspiirkondadega, koolitustegevus ja võrgustikud, koostöö teiste maailma riikidega). Fondi eesmärgid: 1. Fondi eesmärgid: Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks olemist kitsamalt. 2. Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe suurendamisele Euroopa Liidus. 3
korraldamine Tagasiside Noortejuhid ... koolitused varustamine metoodiliste materjalidega juhtidelaager PR (avalikkussuhtlus) Kodulehed Reklaammaterjalid Organisatsiooni tutvustav film Meedia suurem ja jõulisem ründamine- teavitustöö Sisekoostöö Koostöö Kaitseliidu malevatega Skautide Ühing Gaidide Liit; Päästeamet; PPA; Õppeasutused; ANK. Väliskoostöö koostööleping Läti ja Leeduga; noortevahetus Soomega; osalemine Norra ja Rootsi Kodukaitse mitmevõistlustel; Tagamine Vormid (suve-talve) Laagrikeskused (Põhja- ja Lõuna- Eestis) Transport Väljaõppega seotud vahendid Liikmeskond 2000-2010 Allikas: Kaitseliidu liikmeskonna aruanded Liikmeskond malevate kaupa Struktuur Noored Kotkad Vanematekogu Pealikekogu Peavanem Juhatus Peavanema abid Ringkond
põnevalt salapärasena. Lisaks hakkasin üha rohkem märkama, kuidas meediasse ilmusid erinevad kodanikuosalust propageerivad konkursid kooliõpilastele, mille peaauhinnaks oli tihti reis. Nii hakkasin aktiivselt neis osalema, avaldades arvamust esseedega ning viies läbi või osaledes erinevates projektides. Nüüdseks olen pärast gümnaasiumi lõpetamist tänu EL-i vahenditele külastanud umbes kümmet maad, paljusid mitmekordselt. On selleks olnud noortevahetus Itaalias, suvekool Prantsusmaal või europarlamendi saadikute külastamine Brüsselis . . . Seega võib öelda, et viie Euroopa Liidus oldud aastaga on täitunud üks minu lapsepõlve suurimaid unistusi, nimelt näha maailma. Tahes-tahtmata hakkab silma nende aastate jooksul muutunud haridusmaastik. Kui enne 1991. aastat oli kõrgharidusteel põhimõtteliselt kaks valikut – kas õppida Tallinnas või Tartus, siis praegu
ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009. Eesmärgiks on võetud, et aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra. Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2. Sõjad, terrorism 3. Põgenikud 4. Rahvasiku arvu kiire kasv 5. Inimõiguste rikkumised 6. Uimastite levik 7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Digitaalne lõhe (infovaesed ja inforikkad riigid) Oht privaatsusele Mõju kultuurile Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele Uued võimalused inimeste kaasamiseks Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Muutuv julgeolekusituatsioon: II MS järel külm sõda, mis lõppes 1991 Pingelõdvendusperioodid NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust
Sageli jõuab see kas keerukate võrdlevate statistiliste harjutuste või heatahtlike arvamiste tulemuseni. Mõlemal juhul on meie mõte muuta see “joon” mitte fikseerituks, seinaks, piiriks, vaid pigem sujuvaks, sillaks, hüppelauaks parema elu jaoks. Noorsootöö ja mitteformaalne õpe Selle raamatu kontekstis keskendume õppimise liikuvusele sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks mitteformaalses kontekstis - ennekõike noorsootööpraktikas. Raamatu peatükid hõlmavad selliseid olusid nagu noortevahetus, noorsooteenused, noortelaagrid, noorteorganisatsioonid ja liikumised, noorte mitteametlikud haridusprogrammid ja vabatahtlik teenistus. noorsootöö peaks toetama noorte isiklikku ja sotsiaalset arengut; noored peaksid osalema vabatahtlikult; ning noorsootöö põhineb mitteformaalsel ja informaalsel õppeprotsessidel. Nagu eespool öeldud, on mitteformaalse õppe protsessid lisaks vabatahtlikule olemusele ka noorsootöö keskmes