Kindlasti ei räägitud varem nii palju pingemaandamisest ja lõõgastumisest, kui nüüd. Meelelahutusest on saanud äri ja see on toode, mida tarbitakse. Kui varem olid puhuksetuusikud, siis nüüd on puhkusepaketid ja reisipaketid ja laevad sõidavad kruiisidel. Muusikaga seoses räägitakse miksimisest ja töötlemisest - plaatide pealt lugude kokku mängimine, nii et rahvas ei saa arugi, kus üks lugu lõpeb ja teine algab. Kuulatakse hiphopi, haussi või muud klubimuusikat. Noortekultuurist rääkides ei saa mööda hulgaliselt slängisõnu andvast narkoteemast, millest laiemalt tuttavamana olgu nimetatud triip. Suur muutus on toimunud ka erinevate asjade tarbimises. Kodus tehakse euroremonti. Selle saavutab tavaliselt plastakende, küproki ja silikooni abil. Peenemates kodudes on mullivannid, vähem peentes piisab mikrouunist ning kodudel on turvauksed. Söögimenüüdesse on tekkinud hulgaliselt uusi toite
S.K. Richard „Ühe nohiku seiklusi“ Lasteluule on ebaühtlane, nii koguselt kui ka sisult tagasihoidlik. Valdav on humoorikas algelement, paroodia, sõnamäng. Paremik: I.Trull „Lõbusad luuletused“ (1998) E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad.
Kultuuri mõistet kasutatakse iseloomustamaks inimkogukonda, nt organisatsiooni, kus esiplaanil on ühised hoiakud, taotlused, väärtused. Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis
annaabi.ee 
