Juba väga noores eas avastasid Martha Miller ning tema tütar, et Eleanoral on ,,suhtumisprobleeme," mille tekkimises süüdistati ema pidevat äraolekut. Kaheks aastaks abiellus Sarah ,,Sadie" Julia Harris Philip Goughiga ning nad elasid koos Eleanoraga õnnelikku pereelu. Peale koledat lahutusprotsessi jätkas Eleanora ema Sadie juhutööde tegemist ning Eleanora oli jälle jäetud Martha Milleri hoolde. Eleanora tihe koolist puudumine viis ta noortekohtu ette ning ta veetis karistusena üheksa kuud kristlikus internaatkoolis. Peale seda saadeti ta oma ema juurde tagasi ning 1925. aastal avas Sadie restorani East Side Grill. Nii Sadie kui ka ta tütar Eleanora töötasid seal väga pikki päevi ning selleks ajaks, kui Eleanora oli 11aastane, oli ta koolist välja kukkunud. 1926. aasta lõpus avastas Eleanora ema Sadie, et nende naaber, Wilbur Rich, vägistas Eleanorat. See viis kohtuasjani ning Wilbur Rich pandi arreteeriti
• Kodeerimis- ja mehhaanilised vead; • Probleemid mõnede kuritegude mõõtmisega. Mis on self-report u uring? Self-reportuuring on konfidentsiaalne intervjuu või vastaja poolt täidetud küsimustik, mis palub tunnistada, kui palju õigusrikkumisi on vastaja sooritanud. Ajalugu Esimest korda kasutas seda meetodit Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledži tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu. Selgus, et mõlemad grupid olid sarnaselt sooritanud õigusvastaseid tegusid nooremas eas • 1947. a uuring (Wallershtein and Wyle) näitas, et õiguskuulekatestkeskklassi inimestest 99% tunnistasid, et nad on pannud toimevähemalt ühe kuriteo. • 1957. a James F.Short, and F.Ivan Nye tegid nimekirjadelinkventsetest tegudest, mida respondendid pidid anonüümselttäitma. Leidsid, et käitumishälbed on laialt levinud
Uuringute mõjul on tekkinud ohviriabi liikumisi, mis pakuvad tuge kannatanule. 29. Eneseraporteeritud delinkventsuse uuringud (self-report delinquency studies). Self-report uuring on konfidentsiaalne intervjuu või vastaja poolt täidetud küsimustik, mis palub tunnistada, kui palju õigusrikkumisi on vastaja sooritanud. Esimest korda kasutas seda meetodit Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledzi tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu. Eesmärk: 1. Saada pilti toimepandud kuritegudes ja õiguserikkumistest. 2. Self-report uuringud kasutatakse regulaarselt selleks, et arendada ja kontrollida teooriaid kuritegeliku käitumise põhjuste kohta. Self-report uuringute tüübid: 1)Anonüümsed küsimustikud 2)Anonüümsed küsimustikud, kus vastaja on identifitseeritatav ning vastusi saab kontrollida järgnevate intervjuude käigus või politsei andmete põhjal. 3)Allakirjutatud küsimustikud, mida on kontrollitud
annaabi.ee 
