,,Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja," meenutab ta, ,,lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima." Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii lauatennise- ja karoonalaud, kui ka värvikirev seltskond, kellest seal kunagi puudust ei olnud. ,,Esimestel päevadel külastas noortekeskust ligi sada noort päevas ja siis mõtlesin küll, et kuhu ma olen vabatahtlikult tulnud," naerib Taimi, ,,oli ikka paras möll. Õnneks kõik normaliseerus." Igapäevane noortekeskus Noortekeskust külastab päevas 30-40 noort. ,,Meil on vihik, kuhu noor igal külastusel oma nime kirjutab, seega on meil külastajaest üsna täpne ülevaade," ütleb Taimi. Noortekas leiab iga noor endale meelepärase tegevuse. Kõige enam kasutatakse arvuteid, mängitakse piljardit,
Kahjuks terve ülikoolis käidud aja oli meil reaalselt ainult üks aine, kus puutusime kokku erivajadusega noortega. Praktikat selles osas ei saanud ning noortekeskusesse tööle minnes tundsin sellest väga puudust, et ei ole kokku puutunud erivajadusega noortega. Aga ilmselt see tulebki kogemuse ning ajaga. Puudest tingitud erivajadusega noortega kokku ei ole väga puutunud. Kui siis ainult paari liikumispuudega noorega. Noortekeskust külastab üks poiss, kes on ratastoolis ning talle väga meeldib meie juures xbox-i mänge mängimas käia. Tal on noortekeskusesse saamiseks kõik tingimused olemas, kaldtee, suured uksed, rohkelt ruumi liikuda ratastooliga jne. Pagulastega ei ole hetkel olnud kokkupuudet, kuid noortekeskuses käivad meil kaksikud, poiss ja tüdruk, kelle naha värv on teistest noortest erinev ning neil ei ole noortega siiamaani mingisugust situatsiooni tekkinud, kus keegi neile midagi ütleks
Õhksoojuspumbad Kelgumägi Maasoojuspumbad Jooksurada Päiksepaneelid Jõusaal Tuulegeneraatorid Baar 6. Järeldus: Ajurünnakul käidi välja äärmiselt suur hulk erinevaid ideid. Mitmed ideed olid äärmiselt radikaalsed ja uudsed. Kuigi teemaks oli uudne seinakonstruktsioon, kalduti ajurünnaku käigus algselt teemalt kõrvale ning vaadati noortekeskust kui tervikut lahendit, mis võib olla abiks järgnevates tööstaadiumites. Võttes arvesse ning kaaludes kõiki välja pakutud ideid on võimalik jõuda kõrgtasemelisele tulemuseni, kus luuakse uudse terviklahendusega noortekeskus. Teostas:
Kes on nende asutuste kliendid? Kas Ülenurme vald ja MTÜ Õnnemaa teevad ka koostööd? Milline suhe on SA Aarike Hooldekeskusel Kambja vallaga ja kui palju vald aitab/toetab hooldekeskust? Viibisin 18. Detsembril 2012 vaatluspraktikal, MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuses. MTÜ Õnnemaa motoks on: “Koostöös peitub jõud ja vägi!“ ja keskuse soov on, et tegutseksid koos eri põlvkonnad, mille nad on oma tegevusega ka saavutanud. MTÜ Õnnemaa haldab Ülenurme Pere- ja noortekeskust, neil on väga hea koostöö Ülenurme vallaga. Pere- ja noortekeskust juhendab noorsootöötaja Kersi Leis, kes on ka valla palgal. Keskuse tegutsevad: Laulustuudio „Vikerkaar“ , kus on 57 liiget, kõik lapsed on Ülenurme vallas elavatest peredest, liikmete vanus on 2,5- 9 aastani. Loovusring; savitöö, ja muu käeline tegevus. Loovtöö väljapanekute stend, mida lapsed ise kujundavad. Loovtöö juhendajaks on Aili Palm, kes on saanud lastega väga hea kontakti
annaabi.ee 
