põrandaalused noorteorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, relvade kogumine. Demokraatlikud liikumised 1960.aastate teisest poolest asendasid demokraatlikud liikumised senist põrandaalust noorsooliikumist. See oli aeg, mil NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu teisitimõtlejate liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikutes liikumistes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseermine. Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus. 1972.aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Lääneriigid ei reageerinud sellele.
aastani, kui NSV tankid lõpetasid ,,inimnäolise sotsialismi" ehitamise katsed Tsehhoslovakkias, millega purunesid ka Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikku reziimi seestpoolt reformida. *Komsomolijuhtkond vahetati välja, hiljem saadeti laiali ülikooli juures ühiskonnaprobleemidega tegelenud sotsioloogialabor. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerimine. *60ndate teisest poolest asendas põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. *NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e. erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. *Ka ENSVs tekkinud dissidendid proovisid kontakti astuda NSVLs tegutsevate dissidentidega. *Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine.
märts 1949. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul. Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. Kujunes välja erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Põhirõhk oli demokraatial. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Balti pagulaste ühistööna loodigi juba 1960. aastatel ühine organisatsioon
annaabi.ee 
