Vase toksilisust vähendab suuremate tsingikoguste lisamine ratsiooni. Vasetarve Vasetarve põllumajandusloomadel sõltub söödaga saadud molübdeeni, väävli, tsingi ja kaltsiumi kogustest. Peaks arvestama sellega, et loomade tsingi ja väävlitarve oleks normidega tasakaalus ning molübdeenisisaldus söödaratsiooni kuivaines ei oleks alla 0,5mg/kg. Eestis kasutusel olevate söötmisenormide järgi on vasevajadus kaetud, kui söödaratsiooni vasesisaldus on: · Veistel, noorlammastel- 10mg/kg kuivaines · Põrsastel 9mg/kg kuivaines · Noorhobustel- 10mg/kg kuivaines · Nuumsigadel- 7mg/kg kuivaines Loomade mineraalne toitumine, V. Sikk http://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/Vask.pdf
Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest. Kvaliteetsemat, väiksema rasvasisaldusega lambaliha saadakse alla 12 kuu vanuste noorlammaste e. tallede tapmisel. Noorlammaste optimaalne kehamass enne tapmist on Eestimaa turutingimustes 45-47 kg, kelle tapmisel saadakse suure lihasusega lihakehad, milledes on mõõdukas rasvaladestus. Enamikes Euroopa riikides on soovitud lihakehad 15-20 kg raskused.. Lammaste lihakehade mass varieerub täiskasvanud uttedel 30-40 kg vahel, noorlammastel keskmiselt 18-25 kg ja lihavõttetalledel 8-12 kg vahel. Täiskasvanud lammastel on liha tapasaagis tavaliselt 45-50%, noorlammastel 43-47%. Tapasaagis, tailiha hulk ja teised lihajõudlusnäitajad suurenevad lihatõugu lammaste kasutamisel. Eestis kasvatatakse suffolki, tekseli, dorseti jt. lihatõugu lambaid, kelle jäärade kasutamine tõstab ristandtallede lihavorme ja liha kvaliteeti. Lammaste ligikaudsed lihajõudlusnäitajad erinevatel vanuserühmadel
kehamass on 22-25 kg Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures - 1 punkt väga lahja - 2 punti lahja - 3 punkti hea toitumus (soovitud) - 4 punkti rasvane - 5 punkti väga rasvane Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks. Kui lammas on 3p toitumusega, siis on ta tapaküpsuse saavutanud. Kui see on rohkem, siis on looma liiga kaua peetud, loom hakkab rasvuma. Täiskasvanud uttedel hinnatakse toitumust söötmistaseme hindamiseks. Aastas on kolm aega, millal tuleks täiskasvanud uttedel toitumust hinnata: võõrutamisel, paarituse alguses, enne poegimist. Toitumust hinnatakse käega landelt, katsutakse kahte piirkonda - kombeldakse selgroo
võõrutusjärgselt üle teraviljarikastele ratsioonidele. Hilise võõrutuse (4 kuud ja hiljem) eelisteks loetakse väiksemat stressi nii talledele kui uttedele ning väiksemat mastiidi ohtu uttedele. Eestis tallede võõrutamine enamasti 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Kuni võõrutuseni saavad talled emadelt utepiima, kuid võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga.
annaabi.ee 
