https://youtu.be/PsZ3L-Vy2bY seljakott-tüüpi pritsi ohutusnõuded Koristamine Mais koristatakse põldudelt maisikombainiga, mis eraldab maisitõlvikud vartest, seejärel hekseldab lehed ja varred Loomasööda jaoks kombainile lisatakse muljur – muljub puruks tõlvikus oleva tera Optimaalne niitmise kõrgus 20 cm maapinnast Heksli pikkus 0,8-2 cm, optimaalne 1,5-2 cm lühem heksel, kui mais kuivainerikkam (üle 33%), söödaratsioonis kasutatakse vähem jõusööta; sobib noorkarjale ja lammastele; lihtsam kinni tallata hoidlas Pikem heksel, kui mais madalama kuivaine sisaldusega (alla 25%), sööt läheb lüpsikarjale ja kasutataksee söödaratsioonis suuremaid jõusöödakoguseid ning hoidlad on kitsamad https://www.youtube.com/watch?v=uoLxHeTNUWg Sügavkünd 20cm sügavuselt peale koristust CornHead •Ridade arv: 4, 6, 8, 12 või 16 •Realaius: 70 cm, 75 cm või 80 cm •Töölaius: 2,80 m kuni 12,80 m •Horisontaalne hekseldi: Mais Star
mikroobse valgu s.o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks. Mikroobne valk koos sööda pooleldi lõhustunud proteiini osadega siirdub seedekanali järgnevatesse osadesse ning võtab osa edasisest ainevahetusest. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks silo, vähem hein, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Liblikõielisterikas põldhein sobib paremini piimalehmadele, noorkarjale antakse kõrrelisterikast heina. Vasikatele tuleks sööta vara koristatud peenekõrrelist heina. Head silo söövad lehmad päevas 40… 50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Jõusöödad on vajalikud suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Tavaliselt arvestatakse jõusööta 200-500 grammi 1. kg piima kohta. Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui
lehmad seda keskmiselt 10...13 kg, maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4...5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust (kõrrelistel heintaimedel kõrsumise lõpp, liblikõielistel õienuppude moodustumise faas), mil lehemass on kõige suurem ja rohu toiteväärtus kõige kõrgem. Ka vihmased ilmad ei
tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4…5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust (kõrrelistel heintaimedel kõrsumise lõpp, liblikõielistel õienuppude moodustumise faas), mil lehemass on kõige suurem ja rohu toiteväärtus kõige kõrgem
annaabi.ee 
