mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus. Surres palus ta sauna Maril enda laste eest hoolitseda, sest ta teadis, et Mari on üks tugevamaid noorikuid kodukandis. Mari oli alguses õnnelik ja rõõmsameelne Vargamäe talutüdruk, kes eriti suurt muret ei tundnud. Kui ta sai päriselt Eespere perenaiseks, muutus see olukord drastiliselt. Jussi enesetapp laastas teda vaimselt ja keerulise olukorra tõttu tekkisid kuulujutud, mis Maril leinamist sugugi ei aidanud. Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei pööranud talle sellisel viisil tähelepanu, nagu ta seda tegi nende abielu alguses
Et isa oli tal koolmeister, sulasid Jakob Hurdale kool ja kodu koguni ühte, ei olnud seal mingit vahet. Perekond: Hurda isa Jaan ja vanaisa Jakob olid talurentnikud ja külakoolmeistrid. Isa oli noorpõlvest peale kehva tervisega, tal olid silmad nõrgad; seitse viimast eluaastat oli ta kottpime. Jakobi ema oli aga hea tervisega. Ema Mari seisis jälle ühes teises asjas küla eesotsas: ta oli terves külas tublimaid perenaisi ja ilusamaid noorikuid. Peres oli neli last - 2 poega ja 2 tütart, nendest suri noorem poeg Otto 16 päeva vanuselt. Vanem tütar Eeva sündis 18. jaanuaril 1844, suri 10. juulil 1918, noorem tütar Ann sündis 12. septembril 1848, suri 28. septembril 1900 ja puhkab oma mehe kõrval Tartu Maarja surnuaial. Hurda tegemised: Ühiskonnategelase saavutustest ja tegemistest on märkimisväärne osalemine juhtivalt eesti rahvusliku liikumine suurüritustes. Alustades juba üliõpilasena ÕES-is ehk Õpetatud Eesti
Söök oli sõduri jaoks kõige tähtsam. Olles suurtüki tule all, tehti kartuli pannkooke, nende jaoks oli tähtis ka viimane kook valmis teha. Mis siis, et iga sekund võisid pihta saada tule või klaasikildudega. Seetõttu tuli süüa nii palju kui võimalik, sest järgmine hetk võisid sa surnud olla. Mehehakatised üritasid alati teineteist aidata, neil oli tekkinud rindesõprus. Kogenenumad üritasid õpetada ja aidata nekruteid, rumalaid ja hirmunud noorikuid, kui nood olid hullumise äärel. Kui üks meestest käis toitu otsimas, siis hiljem jagas ta seda teistega. Üksteisega osati arvestada, ühtekuuluvustunne oli tugev. Sõjas osalenute jaoks oli elu saanud uue tähenduse, relvastatud võitlus riikide vahel muutis nende mõttemaaila ja tundeid. Surma nägemine muutis neid külmaverelisteks ja kalkideks. Kõigi kohta nii öelda ei saa, kuna Paul ei muutunud päris selliseks. Teoses kujutati Pauli, kui
annaabi.ee 
