juhtunud. 4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal: · Kui inimene on tark ja kaval, võib ta saada kõik, mida hing ihaldab. · Raha eest ollakse valmis petma. · Kui teed heateo, täitub vastutasuks ka sinu soov. 5.) Jutu kokkuvõte (2-3 lausega): Giletta ravib prantsuse kuninga uurisest terveks ja nõuab selle eest endale meheks aadli, kes vastu tahtmist temaga abiellubki ja siis pahameelselt ära Firenzesse sõidab. Siin armub ta nooresse tütarlapsesse; magab selle neiu asemel, ilma et ise teaks, Gilettaga, kes kaks poega ilmale toob. Naine saab seetõttu jälle armsaks ja jääb ta juurde elama. 6.) · Ülesehitus: 1.) Jutustajapoolne sissejuhatus 2.) Tegelaskujude lühike iseloomustus 3.) Heateo vastutasu saamine 4.) Konkurendi äraostmine 5.) Idee teostamine 6.) Kas õnnestub? 7.) Õnnelik lõpplahendus
Vaevalt, et Korinnat truudusemurdmises süüdistada saab, pigem sundis isa teda sellist sammu astuma. Nimelt oli Korinna isa kingsepp ja too värval üks tema alalisi kliente. Nii et kartus klienti kaotada ning lootus tütre olukorda kindlustada sundiski isa oma tütart mõjutama. Sokratesel polnud aga ei raha ega varandust. Sellises masendavas olukorras kaotas Sokrates huvi ka skulptoriameti vastu. 45 aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning amunud Xanthippesse, potsepa nooresse tütresse, kellega ta abielluski. Esimest korda kohtas Sokrates Xanthippet pottsepaäris, kus too oma isa valmistatud asju müüs. Neiu oli väga sõnaosav ja vestluses vastust võlgu ei jäänud. Nii arvatigi, et Xanthippe on ainus inimene Ateenas, kes oma terava keelega saab ehk võitu tugevast Sokratesest. Seepärast tahtvatki Sokrates teda endale naiseks, sest see annaks ehk võimaluse neutraliseerida oma vastane.
olnud ametist lahkuma, elas isa maal oma mõisas ja muutus aasta-aastalt tigedamaks. Tema juures olid tütred, neid hoidis ta äärmiselt karmilt, käis õhtul ja öilgi vaatamas, kas nad ei lähe ülekäte. Ta oli äärmiselt ihne, kogus raha tütardele kaasavaraks, ei röivastunudki korralikult. Oma talupoegi kohtles ta nii toorelt, et need ta ühel sõidul lämmatasid sõiduki padjaga, kuna kutsar ja vanker olid kadunud (A.Meiessaar 1935:9). See roim avaldas ränka mõju nooresse Fjodorisse, siis olevat tabanud teda esimene langetõvehoog. Eluaeg oli tal see meeles. Vahetevahel oli Dostojevski kahetsenud ja oma isa mõistnud, et ta oli ikkagi haige ja kannataja inimene. Isa vari aga jälgis teda kogu elu, ta on püüdnud hirmuga hoiduda sellistest pahedest (A.Meiessaar 1935:9). Seetõttu kaldus Dostojevski juba noorelt raskemeelsusesse. Pärast isa surma see süvevnes. Kuid kooli ta lõpetas, kuigi enam huvi tundis kirjanduse kui oma õppeala vastu. Ta luges
annaabi.ee 
