Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda. Sama juhtub ka väga vanade loomadega. Sarveharude arv ei näita looma vanust. Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest, keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või
Sarveharude arv ei näita roomajad nahka. Sisalikel looma vanust. Talveks põder langeb vana nahk tükkidena loobub sarvedest. Pullid maha. hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Ohustatus ja kaitse Intensiivne küttimine Kuulub kaitstavate liikide III
peleteid. Eestis on enam levinud verelõhnal tuginev vedelik Plantskydd ja mitme toimeefektiga pastataoline Cervacol. Mõnede arvamuste kohaselt mõjuvad peletid hästi metskitse puhul, aga mitte põdra ja metssea puhul - põder jõuab taime mullast enne välja tõmmata, kui avastab peleti mõju, ja metssiga tuhnib taimed üles sellest hoolimata. Osa metsaomanikke peab peleteid liiga kalliks ja nende kasutamist liiga aja- ja töömahukaks. Ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest ja noorendikest kasutatakse ka tarastamist. Ulukiaedu on soovitatud ehitada just väiksematel pindadel kasvavate kallimate metsakultuuride puhul (nt maarjakask). Ulukiaia miinuseks peetakse seda, et kui loom (eriti metskits) ikkagi aeda satub, on teda sealt jahimeeste abita raske kätte saada, samas teeb ta seal märkimisväärselt kahju. Inimese põhjustatud metsakahjustused Inimene võib metsa kahjustada kas otseselt või kaudselt mitmesugusel viisil, alates puude
annaabi.ee 
