Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nooremseersant" - 7 õppematerjali

Riigikaitse-Maaväe väljaõppe keskused ja auastmed
1
docx

Riigikaitse (Maaväe väljaõppe keskused ja auastmed)

Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral

Sõjandus → Riigikaitse
11 allalaadimist
Sõjandus
1
docx

Sõjandus

ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid. Eesti maaväe kõige tähtsamad auasted kuuluvad kõrgematele ohvitseridele.

Sõjandus → Sissejuhatus semiootikasse
3 allalaadimist
Eesti keele lühendid
3
docx

Eesti keele lühendid

Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu ­ õpil-nõuk Sajandivahetus ­ saj-vah Fil-kand Peamiselt ­ pms Miljon ­ mln Jaoskond ­ jsk Raamatukogu ­ rmtk Tõlkija ­ tlk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ­ ÜRO Lõuna-Aafrika Vabariik ­ LAV Eesti Emakeeleõpetajate Selts ­ EES Ülemaailmne infoplahvatus ­ ÜMIP Keel ja Kirjandus ­ KK Endine ­ end. Joonis ­ joon. Enne meie ajaarvamist ­ e.m.a Sel aastal ­ s.a Väga austatud ­ v.a Käesoleval aastal ­ k.a Kaptenleitnant ­ kpt-lnt Nooremseersant ­ n-srs Dotsendid ­ dots-d Kihelkonnas ­ khk-s Osakondades ­ osk-des Kohusetäitjaks ­ kt-ks Aastail ­ a-il Tõlkijatele ­ tlk-tele Soojuselektrijaamad ­ SEJ-d Psühhoneuroloogiahaiglasse ­ PsNH-sse Kihelkondlik ­ khk-lik Tallinlane ­ tln-lane Muuhulgas ­ mh Surnud ­ surn Riigiettevõte ­ RE Ajutine ­ aj Dessertlusikatäis ­ dl Endine ­ end. Jõgi, jagu ­ j Juures asuv ­ j.a Järjekorranumber ­ jrk Jaoskond ­ jsk Köide ­ kd Linnajagu ­ lj Linnaosa ­ lo Miljard ­ mld

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Maksuamet, VES ­ "Vene-eesti sõnaraamat" (asutused, riigid, ettevõtte tüübid; teosed, mõisted; nädalapäevad). Katkendlühend: tr ­ trükk, sept ­ september, õpil ­ õpilane, teadusk ­ teaduskond, postiaadr ­ postiaadress, saj-vah ­ sajandivahetus, Lad-Am ­ Ladina-Ameerika (lüh moodustavad sõna algushäälikud 1.,2. või 3. silbi täishäälikuni). Konsonantlühend: pms ­ peamiselt, rmtk ­ raamatukogu, tlk ­ tõlkija, mln ­ miljon, n-srs ­ nooremseersant (moodustatakse sõna [ilmekamatest] kaashäälikutest). Keeled ja keelkonnad Keeled Germaani keeled Slaavi keeled Romaani keeled Inglise keel vene keel prantsuse keel Saksa keel ukraina keel itaalia keel Hollandi keel valgevene keel hispaania keel Rootsi keel poola keel portugali keel

Eesti keel → Eesti keel
194 allalaadimist
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

pataljoniülem kapten Belov. Öösel kell kolm oli terve polk väina forsseerinud. Korpuse poliitettekande järgi langes Muhus 99 sakslast, 23 võeti vangi. 925. laskurpolgu ajaloopäevik annab samas teised arvud ­ tapeti üle 250 vastase ja 26 võeti vangi (BA MA, RM 45 I/79, 419; ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 6­8; ERAF, f. 63, n. 1, s. 14, l. 93; ERAF, f. 79, n. 1, s. 18, l. 89; ERAF, f. 79, n. 1, s. 224, l. 147 jj.). Suure väina forsseerimise eest nimetati Nõukogude Liidu kangelaseks nooremseersant Nikolai Matjasin ja leitnant Albert Repson. Matjasin ja Repson said Nõukogude Liidu kangelaseks vastavalt Nõukogude Liidu ÜN Presiidiumi 24. märtsi 1945. aasta seadlusele (Eesti rahvas Isamaasõjas 1977, 468­489). 30. septembril maabusid Muhus 249. laskurdiviisi ülejäänud väeosad, 1. oktoobril ka 7. diviisi ja korpuse väeosad (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 8 jj.). 30. septembri hommikul taganesid umbes 150 allesjäänud Saksa sõdurit üle Väikese väina

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Sotsiaalhooldusõigus
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

§ 1. Ajateenija toetuse ulatus (1) Ajateenijale makstakse igakuist toetust ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõppemiseni. (2) Ajateenijale makstakse igakuist toetust olenevalt tema auastmest järgmiselt: Auaste Toetus eurodes Suurendatud toetus eurodes reamees, madrus 100 150 kapral, vanemmadrus 125 150 nooremseersant, 175 - nooremmaat seersant, maat 200 - (3) Suurendatud toetust makstakse alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust. (4) Välisriiki kauemaks kui 14 päevaks lähetamise korral makstakse ajateenijale lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni. § 2. Asendusteenistuja toetuse ulatus (1) Asendusteenistujale makstakse igakuist toetust teenistuskohta saabumise päevast kuni asendusteenistuse lõppemiseni.

Õigus → Sotsiaalhooldusõigus
131 allalaadimist
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

brigaadikindral kindralmajor kindralleitnant kindral major kolonelleitnant kolonel lipnik nooremleitnant leitnant kapten 184 Maaväe kaadriallohvitseride auastmetunnused õlakutel staabiveebel ülemveebel nooremveebel veebel vanemveebel Maaväe ajateenijate auastmetunnused õlakutel nooremseersant seersant vanemseersant 185 reamees kapral Õhuväe auastmetunnused erinevad maaväe omadest sinise alusvärvi poolest. Maaväe ja õhuväe mütsimärgid Maaväe meeskaitseväelase Maaväe kaitseväelase suve- tava- ja õhtuvormimütsil ja talvemütsil ning naiskait-

Ühiskond → Riigiõpetus
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun