1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga. Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse
kaableid. Esimesed 10 nädalat ajateenistusest moodustab sõduri baaskursus (SBK). Selle aja jooksul antakse äsja aega teenima tulnud noormeestele ettekujutus sellest, mida kujutab endast Kaitsevägi ja mida tähendab olla kaitseväelane - oma kodumaa kaitsja. Peale kahte ja poolt kuud teenistust valitakse välja parimad ja sobivamad kandidaadid sideeriala nooremallohvitseride kursusele (NAK). Peale NAK`i edukat lõpetamist saavad nad nooremseersandi auastme ja jätkavad teenistust jaoülemana. Kui erialased teadmised on omandatud, rakendatakse neid allüksuste kursustel, kus ka värsked jaoülemad saavad oma juhioskused proovile panna. Kursused kulmineeruvad suurõppusega "Kevadtorm". 6 Sportimine ja vaba aeg Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme. Sõdurikodus on ka puhvet.
Ta tuleb külla, ning astudes sisse, pakub su lapse eest raha, et teda omale värvata. Keeldumise korral lasti isa või ema maha, võeti laps ja koolitati ning sunniti teda enesetapu terroristiks. See on vaid 1 näide nende julmusest." (Kurisoo, 2013) Minu teine intervjueeritav oli 25-aastane Kerdo Sillart, kes oma ametilt on hoopiks õppinud kokas. Tema esimene kokkupuude kaitseväega oli 14 aastasena noorkotkaste kaitseliidus, ajateenistust alustas 2010. aastal Vahipataljonis, kus omastas nooremseersandi auastme. ,,Perekond toetas mind ja ütles, et see on minu otsus. Kuigi keegi ei tahtnud, et ma sinna lähen, proovisid nad mind ikka selles osas ümber veenda. Kõige suurem mure oli enda vanaema pärast, kuna tema oli just see kõige suurema südamega ja nuttis selle peale. Ema oli mul tugev ja toetas mind. Kuigi paistis, et nad kõik lepivad sellega, sai nii minu ema kui ka vanaema infarkti." (Sillart, 2013)
annaabi.ee 
