Kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus asjaajamiskeeleks. Tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi, algatus sõduritelt ja nooremohvitseridelt. Püüti kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale. Püüti tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu. Taheti anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Tekkis aga vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku. Oktoobripööre 1917
Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida esialgu juhtis tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Kogu kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud umberkorraldusteks. Muidugi ei saadud läbi ilma konfliktideta. Vene töölised ning sõdurid ei püüdnudki mõista eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid rahvuslikud vastuolud. Mida keerukamaks muutus Venemaa
miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida esialgu juhtis tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Kogu kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud umberkorraldusteks. Muidugi ei saadud läbi ilma konfliktideta. Vene töölised ning sõdurid ei püüdnudki mõista eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid rahvuslikud vastuolud. Mida keerukamaks muutus Venemaa olukord, seda väem oli Ajutine Valitsus valmis
Maanõukogu omakorda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot (1873-1927), hiljem Konstantin Päts. Suve jooksul korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Ühtlasi kuulutati eesti keel kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt ning sellest haarasid kinni rahvuslikud poliitikud. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Mõnda aega rahuldusid nii rahva enamik kui ka juhtivad poliitikud autonoomiaga, suvel hakati aga järk-järgult seadma kaugemaleulatuvaid radikaalsemaid sihte.
annaabi.ee 
