Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv
Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat). Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis jaokursus – JK, rühmakursus – RK ning kompaniikursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga- aastane õppus "Kevadtorm"
SÕJALINE ETTEVALMISTUS JA HARIDUS Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel. Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus. Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel. Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 33,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledzis. ÕPPUSED Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. ri ja kõrgemate ohvitseride haridust Paljud Eesti kaitseväelased saavad ha- saadakse peaasjalikult aga Balti Kait- riduse välismaal, kuna mõne eriala sekolledzis. spetsialistidele ei ole võimalik tagada Kaitseväe Lahingukoolis saab õppida vanem- allohvitseriks. Enne vanemallohvitseri baaskur- susele astumist peab olema ajateenistuse jook- sul lõpetatud nooremallohvitseri baaskursus, läbitud teenistuspraktika allohvitserina ja sõl- mitud tegevteenistusleping. Kaadriallohvitseri baaskursus annab kutsekeskhariduse. Lahingu- kool asub Võru lähedal Meegomäel. 6 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledz asuvad Tartus ühes hoones Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, kus koo- litatakse ohvitsere, on sõjaväeliselt korraldatud