Inimesed olid väga hoolimatud. Ei mõeldud vanematele inimestele sellel päeval. Ei arvatud selliseid tagajärgi. Vanade kodudes, haiglates puudus ventilatsioon. Osadel kindlasti puudus see ka kodus. Samuti ei tegutsenud valitsus nii nagu oleks pidanud. Lihtsalt lasti kõigel oma teed minna. Tagajärjeks oli see, et kõik võimalikud haiglad olid surnuid ja abivajajaid täis. Surnukuuridesse ei mahtunud inimesi ära ja viidi laipu ajutiselt külmhoonetesse hoiule. Pärast katastroofi noomiti riigi poolt kõige pealt rahvast, et nad olid olnud nii hoolimatud ja oma vanemad hooletusse jätnud. Enamus prantslasi arvab et see oli siiski riigi osavõtmatus. Hakati paigaldama kaasaegseid ventilatsiooni süsteeme vanadekodudesse, haiglatesse. Tehti ruumid kuhu saab minna, et ennast maha jahutada. Ja palju muudki, millest ennem puudust tuli. 29. augusti katastroof oli kõigile suureks löögiks. Valitsus tegi palju uuendusi
Seega, mida võib rääkida, seda ei peaks mitte alati kirja panema, sest see võib kedagi solvata. Taani meedias on korduvalt avaldatud karikatuurid Allahist, mis islamimaades palju viha põhjustasid. Taanlaste enda meelest oli tegu süütu huumoriga, mis ei oleks pidanud kellegi õigustunnet riivama. Seltskonnas tihti esinev nali oli lihtsalt ajakirjas kujutatud. Solvang oli aga suur - moslemid tulid tänavatele, toimusid mässud, põletati lippe, ähvardati terrorismiga. Noomiti ka Taani valitsust, kes oleks pidanud oma riigi ajakirjandust nii palju kontrollima, et sellised pilapildid ilmuda ei saaks. Valitsus reageeris jahedalt, sest seesugune jälgimine ja tsenseerimine ei olevat nende rida. See aga ei tähenda, et valitsused meie eest midagi ei varjaks. Helmut Lammer on kirjutanud raamatu ,,Mustad uuringud: avalikkuse eest varjatud salajased katsetused", kus ta uurib lähedalt
Edasi tuli põhikool, mis kestis kaks aastat (hiljem kolm). Viimases astmes olid juba põhikooli lõpetajad, kes otseselt iga nädal koolis ei käinud, kuid käisid aeg ajalt õpetust meelde tuletamas kuni leeri minekuni. Igal kevadel aga toimus koolikatsumine. Mingil määral võib selle ja tänapäevase eksamiperioodi vahel mingeid paralleele tõmmata, sest testiti ka siis laste õpitud teadmisi. See oli alati õppurite seas kardetud sündmus, sest mitteteadmise eest sai karistada. Samuti noomiti nende laste vanemaid. 19. sajandi teises pooles hakati välja andma ka õpperaamatute sarju, mis ühtlustasid õppetöö sisu Eesti külakoolides. Enam ei sõltunud õppimine ainult koolmeistri arusaamadest ja tahtest vaid ühtne oli õppimne nüüd kõigis koolides nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis. Sellega tulid kaasa ka uued ained nagu õigekirja alused, kirjatehinka ja nüüd juba elus vaja minevate dokumentide koostamine.
neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud kooli elu puudutavatest küsimustest. Vanemate klasside tüdrukud, kellel olid patsid, nagu kõigil tüdrukutel ikka, lõikasid omale ükskord tukad ette. Nad häbenesid tukki ning kammisid need patside peale, et tukad välja ei paistaks. Kooli direktor oli pahane sellise eputamise pärast ning pilkas tüdrukuid. Ta kutsus
poja hinge kuid see väitis, et ei ole hetkel ju Vanapagan ja, et keegi teine võttis. Ants nõudis aga jõledalt vaevatasu ja laitis Jürkale,met ta ise ei saa masinat töötada kuna põhjused ning poeg tal ka mitte kuna minister lausus, et kui too linnast lahkub siis ei ole keegi kes suudaks teda asendada ja köik variseks kokku. Seega peab Jürka oma poja, mitte teise kasiku vaid väiksema Kusta minema, talle noomiti enne põhjalikult sõnad peale kuid too koos oma õdede vendadega oli ambitsoonikas ja uudishimulik ning läks heameelel masinat töötama. Eriti kibe oli tütar Maia kes oli pettunud, et peab ootama siin kuni mees tuleb, vahet ei ole, et leer juba seljataga. PEATUKK KOLMTEIST Maia ikka ei püsinud ültse kodus. Kogu aeg kippus modagi ja ema tundi seda ning päris mis toimub ning sai teada, et on Noore-Antsuga kes põlluvahel jänest taga ajanud kohand
annaabi.ee 
