inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus, ärgas või pinev õhkkond ning vastastikune loominguline stimulatsioon. 3) Sisekõneks - Midagi kavatsedes, otsust kaaludes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusesse. Keele ja mõtlemise uuringud on näidanud et sisekõne toimub mingeis universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame ennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemülesandega. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võib hoomata vaevumärgatavaid artikulatsioonielundite )huuled, keel) liigutusi. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel.
Dialoogi kõne tunnused: · Ulatuslik tagasiside. · Kokkusurutud · Kasutab suhtlejate ühismälu · Vähese organiseeritusega · Voolab otsekui iseendast · Sisaldab ohtarsti küsimusi · Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel.
Dialoogi kõne tunnused: Ulatuslik tagasiside. Kokkusurutud Kasutab suhtlejate ühismälu Vähese organiseeritusega Voolab otsekui iseendast Sisaldab ohtarsti küsimusi Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne- midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel.