3. tle (arutlema, imetlema) 4. i (sähvima, kompima) 5. u laksuma, praksuma) 6. ki, -gi (ohkima, möögima) 7. ku, -gu (haukuma, näuguma) Momentannverbid väljendavad ühekordset tegevust. 1. ata (jõnksatama, niutsatama) 2. ahta (urahtama) Kontinuatiivverbid väljendavad pidevat kestvat tegevust. 1. ise (kolisema, sulisema) 2. tse (veritsema, nokitsema) 3. rda (ähvardama, leierdama) -sta o Tuletab noomenitest faktiivverbe -nda o Iseseisva liitena tuletab denominaalseid verbe -ne o Kõige sagedamini adjektiividest I TEGEVUSTULETISED -mine -ng -us -m -is -n -e -nd -u -ts -i -el II ISIKUTULETISED
vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s-sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.) 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Instruktiiv -viisiülev • Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab moodustada vaid vähestest noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada. • Tänapäeva eesti keele näiteid: paljajalu, ummisjalu, pikisilmi, pärani silmi; lehvivi hõlmu, värisevi käsi, kuivi jalu; jala, ratsa Ekstsessiiv • Samuti ajalooline lms käändevorm. • Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist • Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand Prolatiiv
meritsi, maitsi, meilitsi. Ekstsessiiv Samuti ajalooline lms käändevorm. Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist Lõpp on olnud -ntA (-nA (lokatiiv) + -tA (separatiiv)) Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand. Instruktiiv e viisiütlev Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab moodustada vaid vähestest noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada. Tänapäeva eesti keele näiteid: paljajalu, ummisjalu, pikisilmi, pärani silmi; lehvivi hõlmu, värisevi käsi, kuivi jalu; jala, ratsa Ajalooline tunnus oli -n (ainsuses langes instruktiivivorm kokku genitiiviga, aga mitmuses eristus: genitiiv silmäδen, instruktiiv silmin) 22. Võrdlusastmete ajalugu eesti keeles. Komparatiiv
annaabi.ee 
