Vastus: Antud terase optimaalne karastustemperatuur on 880-900oC. Peale karastamist on 100% martensiit. 8. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Vastus: Konstruktsioonteraste puhul püüeldakse suure sitkuse ja tugevuse poole, mis saavutatakse suhteliselt kõrgel temperatuuril noolutusega: 450...650oC, jahutus õhus. Antud noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. 9. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Vastus: Kõrgnoolutatud terasel on hea sitkuse ja tugevuse suhe, olgugi et noolutamise käigus tugevus vähenes
deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel ja jahutamises. Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel temperatuuril. Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
kuna selle näitajad on vaid pisut kõrgemad nõutud omadustest, mistõttu oleks see väga optimaalseks lahendiks. Samuti räägib selle valimise poolt kaasa materjali hind (0,4296 ... 0,4725 /kg). Antud materjal võib aga osutuda liialt hapraks. 9.3 Süsinikteras EN 10277-2 Teraste hulgast paistis sobivuse poolest kõige enam silma süsinikteras EN 10277- 2, pinnakarastusega 800o C ning noolutusega 170o C juures. Rm = 490 MPa HB = 131 -1 = 295 MPa KIC = 54 MPa Antud materjal oleks tiguratta valmistamiseks kõige optimaalsem. Tegu on hästitöödeldava materjaliga, mis tähendab, et kulutused töötlusele saab hoida võrdlemisi madalad. Samuti räägib materjali valimise kasuks selle madal hind (0,3862 ... 0,5895 /kg). 8 10. Materjali lõplik valik Võttes arvesse ainetöö algseid andmeid ning arvutuste tulemusi, valin ma teoratta
kraanivesi. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3-4 korda väiksem. Õli kui karastuskeskkonna eeliseks on tema mittetundlikkus temperatuurile õli jahutab ühesuguse intensiivsusega nii temperatuuril 20oC kui ka 150-200oC. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus ja karastusvõime kadumine aja jooksul. [1] 1.5 Noolutusviisid ja nende kasutusalad Erinevalt tööriistaterastest püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel temperatuuril (450-650oC). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. Vedrude, aga ka teiste vahelduv-korduvatel koormustel töötavate masinaosade korral kasutatakse pinnakõvaduse ja sellega seoses väsimustugevuse suurendamiseks pinnakihi rikastamiseks lämmastikuga, s.o nitriitimist. [1] 2. Antud detailide termotöötluse viisid ja reziimid 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E 2
järgneva töötlemisega noolutamisega parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus) püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel temperatuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruktuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Brinelli kõvadus on katseliselt leitav materjali kõvadus, mille korral surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt on 10; 5; 2,5; 2 või 1
sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust - sellist, mis veel ei vähene järgneva noolutuse käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Konstruktsiooniteraste korral põõeldakse suurema sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse suhteliselt kõrgel temperatuuril noolutusega (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimm. parendamiseks (hardening and tempering). Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur. Termokeemiline töötlus - toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused. Tsementiiditavad, tööriista- ja konstruktsiooniterased
Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus) püüeldakse konstruktsiooni- teraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel tempe- ratuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parenda- miseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruktuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. 20) Valgemalmid ja nende omadused. Kasutamine. Valgemalm
suurendatuna). Vastavalt kasutatava termotöötluse viisile eristatakse parendatavad terased süsinikusisaldusega üle 0,2%, mida saab kohe karastada (EN 10084-2) ja tsementiiditavad terased süsinikusisaldusega alla 0,2%, mis ei karastu (EN 10084-2) Nende pinda tuleb karastamiseks eelnevalt süsinikuga rikastada – tsementiitida. Näiteks C35 on EN 10083-2 nõuetele vastav parendatav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,35%, mille omadusi saab parendada karastamisega ja järgneva noolutusega; C16 on EN 10084-2 nõuetele vastav tsementiiditav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,16%, mis nõuab pinna kõvaduse saamiseks tsementiitimist ja karastust. Mittelegeertööriistaterased Vastavalt standardile EN ISO 4957 tähistatakse neid teraseid samuti keemilise koostise järgi. Peasümboliks on seega C, mille järel näidatakse arvuga süsinikusisaldus sajandikprotsentides, kasutusele tööriistaterasena viitab tähise lõpos lisasümbol U. näiteks C45U on kõrgkvaliteetne
V e e p ih u s ti In d u k to r Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märga- tavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus) püüeldakse konstruktsiooni- teraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel tempe- K a ra s ta tu d ratuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karas- p in d tust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse paren- damiseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal tera- line tsementiidiosakestega struktuur – sorbiitstruk- Sele 1
Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märga- tavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus) püüeldakse konstruktsiooni- Karastatud teraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See pind saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel tempe- ratuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karas- Sele 1.37 Induktsioonkarastamine tust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse paren- damiseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal tera- line tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruk- Malm tuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema
annaabi.ee 
