saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni
ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni
kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni
Moskva ning Jereslaim olid mõlemad pealinnad, kui mitte ainult see ei olnud neil sarnane. Teises peatükis mainitud hipodroom, mille ajalooliselt lasi ehitada Herodes Suur, viitab Maneezi väljakule, kus ratsutati ning korraldati võiduajamisi. Samuti teised Jerelaimis palee ees asetsevate väljakud - turuplats ja suur väljak - annavad kergeid vihjeid Punasele ja eelmainitud Maneei väljakule. Samuti teises peatükis ruumi lendav pääsuke ("Sel hetkel lendas sammaskäiku noolkiire pääsuke..." (M&M lk 25)) on järjekordne viide Moskva ja Jerelaimi seotusele. Too lind oleks pidanud kevadisel ajal hoopis põhja pool olema, umbes Moskva laiuskraadil. Sarnast kõrvutamisele vihjavat materjali leiab veel Pontus Pilatuse ja Kaifase vestluses mainitavates Saalomon tiigis, mida oli samuti kolm nagu Patriarhi tiike. Kahekümne kuuendas peatükis mainitakse kaht viieharulist lühtrit, mis templi kohal olid. Tegu on aga ilmselgelt millegi muuga, sest juutide templites on vaid
Tema tegevuse iroonia seiseb aga selles, et pealekaebaja ise arreteeritakse samuti. Vassili Stepanovits Lastotskin on Varieteeteatri raamatupidaja. Tema tegelaskuju on heaks näiteks sellest, kuidas tihti on inimestel erinevaid motiive, mida pealiskaudsel suhtlemisel pelgalt pilguheitmisest ei märka. Tema nimi on tuletatud venekeelsest sõnast lastotska. "Sel samal hetkel lendas sammaskäiku noolkiire pääsuke, tegi ringi kullatud lae all, laskus madalamale, kitsa tiivaga peaaegu riivates nisis seisva vaskkuju nägu, ja kadus samba kapiteeli taha." "Ivan lehvitas endale kätega veidi tuult, et maha jahtuda, ja hüppas, pea ees, vette." Latunski. Kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri. Tema nimi tuleb kõige tõenäolisemalt kahe Bulgakovi vaenalse nimedest.
annaabi.ee 
