· Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. · Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad bakterid edasi teistesse piirkondadesse ja moodustavad uusi koldeid. Tuberkuloosi on palju HIV-positiivsetel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud. · Ravitakse isoniasiidi ja rifampiiniga. · M. bovis satub inimorganismi saastunud lehmapiimaga. Soolestikust jõuab ta hiljem kopsu ja areneb klassikaline tuberkuloosipilt. Aitab piima pastöörimine. Leepra. e. pidalitõbi (põhjustaja M. leprae)
tuberkuloosi- ja leepratekitaja. Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a. Tuberkuloos. Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad bakterid edasi teistesse piirkondadesse ja moodustavad uusi koldeid. Tuberkuloosi on palju HIV-positiivsetel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud. Ravitakse isoniasiidi ja rifampiiniga. M. bovis satub inimorganismi saastunud lehmapiimaga. Soolestikust jõuab ta hiljem kopsu ja areneb klassikaline tuberkuloosipilt. Aitab piima pastöörimine. Esmalt ravitakse tuberkuloosi isoniasiidi ja etambutooliga. Kahe
Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Õhulämmastik seotakse lepa juuremügarates e. noodulites, (joon 2) mis on modifitseerunud (muundunud) juured (Frankia elutegevuse tulemusena). Joon. 2 Noodul halli lepa juurtel Kuna lämmastiku vähesus mullas ei limiteeri leppade kasvu, lämmastik on neile hästi kättesaadav, siis on kõik puu osad (tüvi, oksad, lehed jne.) lämmastikurikkad. Muidugi, õhulämmastiku sidumine on puude jaoks energeetiliselt kulukas, 1 g lämmastiku fikseerimiseks kulub 18,8 g glükoosi (Bormann & Gordon, 1984). Seega, kui lepik seob aasta jooksul
annaabi.ee 
