pühendatud erinevatele isikutele (näiteks kantaadi "Schwingt freudig euch empor", BWV 36c kirjutas Bach Tooma kooli õpetaja Johann Matthias Gesneri auks). Klaviirimuusika Klaviirimuusikat (muusikat klahvpillidele, millel on vaid üks klaviatuur) kirjutas Bach peamiselt Köthenis, eesmärgiks õpetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimängu ja kompositsiooni aluseid. Neist tehniliselt lihtsaimad on kogutud "Wilhelm Friedemann Bachi noodivihikusse" ja "Anna Magdalena Bachi noodivihikusse". Pisut raskemad, kuid siiski puhtalt õppeotstarbelised teosed on 2- ja 3-häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad. Hoopis keerulisemad on aga "Hästitempereeritud klaviiri" (HTK) 1. ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab
Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud
klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14- aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud
Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: 6 inglise süiti; 6 prantsuse süiti; 6 itaalia süiti (partiitat); "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. Võtab eeskuju prantsuse peenelt kaunistatud ja itaalia kontsertlikust klavessiinistiilist. Suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse" Suur osa Bachi klahvpillidele loodud tesotest peab aga selgelt silmas vituoosse mängu võimalusi klavessiinil. Teosed muusikaõopetuseks ja koduseks musitseerimiseks olid ühtviisi mängitavad klavessiinil, klavikordil kui ka väiksel orelil. 6 tsellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080. "Muusikaline ohver", BWV 1079. on loodud piduliku annetusena Preisi kuningale ja seotud Bachi elu tähtsama visiidiga Preisi kuninga õukonda Potsdamis, kus teenis Bachi kuulsaim poeg
annaabi.ee 
