tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult FLETCHER 1897- HENDERSON 1952 BIGBÄNDI KOOSSEIS 3-4 TROMPETI T 2-4 RÜTMIGRU TROMBOO PP NI 4-5 SAKSOFON I KUULSAID SVINGMUUSIKUID Kuulus orkestrijuht Duke Ellington
klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine. Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult. Svingis sulasid ühte kaks tendentsi- orkestraalne ja solistlik. Solisti pillitämber kõlas bigbändi toetusel säravamalt kui kunagi varem, seetõttu kerki 1930. aastatel esile ka palju suurepäraseid instrumentaliste. Orkestrijuhid valdasid nii pillimängu, kompositsiooni- kui ka arranzeerimistehnikat.
ja 4. löögil annavad erilise õõtsuva rütmika. - Meloodiad originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest. - Võrreldes varasema jazziga lihtsam (Euroopalikke sugemeid). - Kujunes välja bigbänd, sest vajadus oli võimsamate orkestrite järele. - Bigbändi koosseisu kuulusid kokku 12-17 pillimeest. - Fletcher Henderson: töötas välja arranzeerimisepõhimõtted suurele koosseisule. - Svingiorkestrite pillimehed olid head nooditundjad ja bigbändi muusika kõlab väljapeetult. - Sulasid kokku 2 arengusuunda - orkesteraalne ja solistlik. - Tuntumad muusikud ja orkestrijuhid: Duke Ellington(pianist), Glenn Miller (trombonist), Benny Goodman (klarnetist), Ella Fitzgerald. - Glenn Milleri orkester - saavutused ligilähedal ideaalile. Bebop - Püüti taaselustada New Orleans’i stiili. - 1940 ja taassündis 1970. - Jazz muusika oli mõeldud nüüd kuulamiseks, mitte taustamuusikaks.
Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada meloodilise fraasi kordamises. (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz
annaabi.ee 
