·Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (rahvapärased puhkpillid) ·rahvaülikool Taanis ·Sint-Rita College Belgias ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium 2005. aastal ilmus tal debüütalbum koos soome kitarristi J. P. Kallioga ning samal aastal pälvis ta ka Muusikatriaadil peapreemia. Ta on täiendanud ennast Belgias ja Elevandiluurannikul ning musitseerinud palju koos teistest kultuuridest pärit rahvamuusikutega. 2008 koostas ja toimetas noodiraamatu "Uued pillilood pärimusmuusikas". Sandra valiti R2 ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt korraldatud etnomuusika edetabeli kokkupanekul rahva poolt 2009. aasta parimaks instrumentalistiks. Kasutatud allikad: http://sillamaa.com/et/ , http://et.wikipedia.org/wiki/Sandra_Sillamaa
Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja. Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja
Keskmine mees kes mängis klarnetit oli musta ülikonna, pruunide kingade, mustade juuste ja mustade prillidega, nahavärv oli natuke tumedam. Vioola mängijal oli valge pluus, ja must seelik. Tsello mängijal oli must ülikond, pruunid juuksed ja mustad prillid, mees oli kõige pikkem. Esimesel klaveri mängijal oli must pluus punaste lilledega, pikkad pruunid juuksed ja tukk ees, mustad viigipüksid, palju põsepuna, naine ise oli ilus, tema kõrval istus pikk mees kes keeras noodiraamatu lehte, mehel oli hall kampsun, püksid olid ka hallid ja prillid. Teine klaveri mängija oli üleni mustas (kleit), pruunid juuksed. Muusika oli üpris valju. Pala 1 Allegro ma non troppo oli väga vali, äkiline ja natuke kurva võitu vahepeal, 2 Andante oli kurva algusega, päris valju, lühem kui eelmine aga päris pikk. 3 Allegro oli äkilise algusega, alustas pala klaveri mängija, tore, palas oli palju äkilisi kohti
veel koorijuhina ja heliloojana. K.A. Hermann oli 18-aastane, kui rahvausliku liikumise haripunktil sai teoks 1869. a. I üldlaulupidu. Korralikku muusikalist haridust ei õnnestunud aga K.A. Hermannil saada, kuna kooli astudes tunnistati ta liiga vanaks ning veel üheks põhjuseks oli ilmselt soovija vähene muusikaline ettevalmistus. Juba 1875.a., olles Tartu Ülikooli esimese kursuse üliõpilane, andis ta Eesti Kirjameeste Seltsi kirjastamisel välja oma esimese noodiraamatu'' Eesti Kannel. Nelja häälega laulud segakoorile. Esimene vihik''. 1883. a. järgnes teine kogumik- '' Eesti Kannel. Vaimulikud ja ilmalikud segakoorilaulud kirikus,koolis ja kodus laulda'' ning 1884.a.''Eesti Kannel'' kolmas vihik. Kõik kolm kogumikku sisaldavad põhiliselt K.A. Hermanni enda loodud laule. 1877.a. avaldas ta oma meeskoorilaulude kogu '' Kodumaa Laulja. Vaumulikud ja ilmalikud nelja häälega laulud meestekoorile''. 1875.a. oli ilmunud '' Koori ja Kooli Kannel'' I, 1882. a
viiuldaja (kiri siinkirjutajale 21.03.2007). Seda väidet kinnitab ka Jaan Saviauk, kes oma artiklis “Leningradi eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97). 151 H. Joone perearhiivis. 73 tantsumuusikat – valsid, polkad, reinlender, vengerka, padespanid, üks krakovjakk. Kuna noodiraamatu sisekaanele on kirjutatud “Karutoosi J. Karu Noodi-kogu nr 1”, viib see mõttele, et selliseid noodiraamatuid pidi ilmselt mitu olema, moodsamad lood omaette raama- tus. Seda mõttekäiku toetab loogika, et ainult sellist repertuaari mänginud külakapelli poleks keegi jätsbändiks nimetanud – see oleks juba pilkamisena kõlanud. Nagu selgub, tekkis peale Karutsi jätsi teisigi äärmiselt omapärase koosseisuga (džässi silmas pidades) tantsubände, näiteks Kaarli Sammaste jazz
annaabi.ee 
