Eesti laule oli nende hulgas ainult kaks A. Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". On ilmne, et l a u l u d e r a h v u s l i k u o m a p ä r a p r o b l e e m oli laulupeo ettevalmistamise perioodil küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus. Seda kinnitab kindlasti nii Koidula kirjavahetus Kreutzwaldiga kui ka 1868. aasta märtsikuus soome ajaloolase ja poliitiku, Soome Kirjandusliku Seltsi esimehe Yrjö- Koskise poolt saadetud F. V. Illbergi noodiraamat "Suomalaisia Kansan-Lauluja ja Soitelmia", mille palad olid Koidulale väga armsad Laulupidu kui üldrahvalik suursaavutus Varasemate paikkondlike laulupidudega võrreldes oli Tartu laulupidu üleeestilise haardega I üldlaulupidu, kuigi Saaremaalt ja Läänemaalt, välja arvatud Haapsalu linn, osavõtjaid ei olnud. Tegelaste arv (822) ületas seniste baltisaksa laulupidude osavõtjate arvu. Suurele lauljate hulgale vaatamata oli laulude
Eesti laule oli nende hulgas ainult kaks A. Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". On ilmne, et laulude rahvusliku omapära probleem oli laulupeo ettevalmistamise perioodil küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus. Seda kinnitab kindlasti nii Koidula kirjavahetus Kreutzwaldiga kui ka 1868. aasta märtsikuus soome ajaloolase ja poliitiku, Soome Kirjandusliku Seltsi esimehe Yrjö-Koskise poolt saadetud F. V. Illbergi noodiraamat "Suomalaisia Kansan- Lauluja ja Soitelmia", mille palad olid Koidulale väga armsad. Laulud KIRIKUKORAALID: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, issandat" "Meil tuleb abi jumalast" Vene riigihümn "Jumal, keisrit kaitse sa" VAIMULIKUD LAULUD: C. Geissler "Sind, issand, meie kiidame" F. Brenner "Taevas ning maa kaovad" F. J. Kunkel "Hõiska kõik see maailm" G. Neumann "Tänu sul, jeesus" C. Palmer "See on kaunis lõbus hää" F
Nii Tartust kui Viljandist oli võimalik välismaiseid trükitud orkestratsioone tellida ja nagu Uue-Karistegi puhul nägime, ei kujutanud jõukamale talunikule, nagu J. Karu seda artikli andmeil oli, korralike pillide ja nootide hankimine ületamatuid probleeme. Karutsi jäts seda võimalust kasutada ei saanud – sellisele ebatavalisele koosseisule poleks mingeid tüüparran- žeeringuid ühestki poest võtta olnud. Nende noodikogust on säilinud üks poolik noodiraamat bassipartiidega 151 , kuid üksnes bassi noodi järgi on raske seade kohta järeldusi teha. Lugude pealkirjade ja rütmide järgi otsustades sisaldas see vihik tüüpilist eelmise sajandi alguse 147 Karksi vallas Sudiste külas asuva Karutoosi talu peremees Jaak Karu (1871–1957) õppis Karksi kihel- konnakoolis, sai sealselt köster-kooliõpetajalt Georg Rosenbergilt muusikalise hariduse ja õppis viiulit mängima. 148 Sellega seoses meenutab H
annaabi.ee 
