hääles tõusval kaardumist ning alumises hääles laskuvat kaardumist. Fermaat paikneb noodivarre suunas. Punkti ja fermaate(kaarega täpp) võib kasutada ka pauside vältuste pikenduseks. Punktita ja 1 ja 2 punktiga noote pikkuselt järjestades moodustub vältusastmik. Noote saab jaotada tavajaotusena ja erijaotusena. Erijaotuslikes vältusgruppides kasutatakse tinglikku tähistamist. 1. punktita noodi erijaotamise korral 3-e noodiline grupp kirjutatakse 2-noodilise grupi vältustes, 5, 6, 7-noodiline grupp kirjutatakse 4-noodiöise grupi vältustes. 2. punktiga noodi erijaotamise korral 4 ja 5-noodiline grupp kirj. 3-noodilise grupi vältustes, 7-...11- noodiline grupp kirj. 6-noodilise grupi vältustes jne, erandiks on punktiga noodi jaotamine 3-e asemel 2-eks, kus kasutatakse lähima suurema nootide arvuga grupi vältusi. Erijaotuslikke gruppe nim. vastavalt nootide arvule grupis: 2 = duool 3 = triool
Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria
Guido Arezzost lihtsustas ka noodilugemist, võttes kõrvuti helide kindlaid (absoluutseid) kõrgusi tähistavate tähtnimetustega (a, b, c, d, e, f, g) kasutusele suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnaselt meil levinud JO- LE- MI- süsteemiga). Neid silpe oli algselt 6 ja Guido tuletas need lauljate kaitsepühaku Ristija Johannese auks loodud hümni esimesest salmist: selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6- noodilise tõusva helirea ning helidele vastavad silbid- ut, re, mi, fa, sol, la saidki noodinimedeks. Esimene silp "ut" on hiljem asendatud "do" ga ning lisatud ka "si" (Sancte Ioannes) helirea seitsmenda astme jaoks. Ut quelant laxis resonare fibris Et lodevate häälepaeltega Mira gestorum famuli tuorum õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, Solve pollute labii reatum lunasta, oo Püha Johannes,
24 Kaks sissejuhatavat takti täidab harf pika glissandoga, mida täiendab veel glissandot jäljendav keelpillide mänguviis. Keelpillid hoiavad pikki noote, harmooniat edasi kandes, kõrvalastmetele kaldudes. Flööt kaunistab lausa ornamentaalselt esimese värsirea viimast ning teise värsirea esimest sõna. (Tk. 4) Pärast teise värsirea lõppu mängib harf 3- noodilise mis strihhiga lühikese staccatoga või vahemängu, mis rõhutab teemandi kristalset selgust, värvib sõna mõtet. Sooloflöödi kaunistused, pikad noodid keelpillides ning harfi pizzicatod kestavad neljanda värsirea lõpuni. Teise salmi alguses (A osas ) jäljendavad keelpillid varieerudes vokaalmeloodiat ja järgides ka dünaamikat. Puhkpillid ning harf vaikivad. 25
annaabi.ee 
