muusikapedagooge. Kui ta märkas oma poja erakordset annet ja huvi muusika vastu, hakkas ta teda õpetama. Nelja-aastane Wolfgang pidi tundide kaupa harjutama klaverit, viiulit, tegema kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud... Nagu öeldud, valdas kuueaastaselt Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ja teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega
Kolme aastaselt õppis ta mängima kuulmise järgi klavessiini ja nelja aastaselt sai noodid selgeks. Viie-aastaselt Wolfgang harjutas tundide kaupa klaverit, viiulit ja tegi kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige
itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et ta tõstis klahvpilli sooloinstrumendiks. 7 Lõppsõna Lõpetuseks kaks huvitava seika. 1. On kolm portreed, mille puhul teadlased on kindlad, et neil on tõesti kujutatud just JSB. Neist kuulsamail, mille JSB 61. eluaastal maails linna- ja õukonnakunstnik Elias Gottlob Haussmann, hoiab JSB käes noodilehte. Lehele on kantud „Tripleks kaanon“, mille JSB kirjutas ja esitas koos selleks puhuks tellitud portreega Muusikateaduste Seltsi astumisel. 2. Johann Sebastian Bach’il oli tuntud eakaaslane, ametivend ja kaasmaalane Georg Frideric Handel. Nad sündisid samal aastal teineteisest vaid 130 kilomeetri kaugusel, ent ei kohtunud vaatamata katsetele oma elueal mitte kunagi. 8 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia
Nad mõlemad omandasid oma algse muusikalise hariduse isa käest. Mozart oli juba väiksena väga andekas, tema erakordsus avaldus juba kolmandast eluaastast alates. Ta läks sageli klavessiini juurde, vajutas ja kuulas kaua, otsides tähelepanelikult tekkinud heliga komponeerivat heli. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa neljandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme
kaasas käis. Määratud ajal tõusis inspektor kantsli ees püsti, käes suletud lauluraamat, mille rahele oli pistetud esimene sõrm, ja nõudis tähelepanu. Kui pühapäevakooli inspektor oma tavalist väikest kõnet peab, siis on lauluraamat tema käes niisama vajalik nagu vältimatu noodileht laulja käes, kes seisab kontserdilava esiplaanil ja laulab soolot, kuigi jääb saladuseks, mispärast see vajalik on, sest niihästi lauluraamatut kui noodilehte ei käsuta vaene kannataja kunagi. Inspektor oli kõhn kolmekümne viie aastane mees punaka kitsehabeme ja lühikeste punakate juustega. Ta kandis kõva püstkraed, mille ülemine äär ulatus peaaegu kõrvadeni ja mille teravad nurgad kooldusid ettepoole samal kõrgusel suunurkadega -- tara, mis sundis otse ette vaatama ja kogu kehaga pöörduma, kui oli vaja kõrvale vaadata. Lõug toetus lopsakale kae-lasidemele, mis oli pikk ja lai nagu pangatäht ja mille 31 otstes olid narmad