muusika sinu meeli. Sel hetkel ei mõtle sa millelegi muule, oled muusika lummuses ning saad osa enneolematust ja kordumatust muusikast, mis on vaid Paganinile omane. Tema mäng on imevääriline- suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel alla ja üles, kahekordsed jooksud kuueteistkümnendik-nootides- üks näppudega tõmmatud ja teine poognaga,- käivad nii selgesti ja akurat, et ka kõige vähem heli ega kõige lühem noodike valekohta ei juhtu, vaid kõrvu kõlab; kõige keerulisemad ja rängemad mängukohad on kergesti, nagu neid maast nopitaks, mängitud. Ta mängib mitmed käigud, hüpped ja keerutused, mis veel ühegi viiulimängija muusikast ei oldud kuuldud, kõige raskemad kahe-, kolme- ja nelja-häälelisi tükid, ta annab kõige kõrgemates toonides päris roobi ligidal veel pooltooni-redeli selgesti kuulda. Sonate militaire's laseb ta ühe ainsa G- keele peal terve nelja keele toonid flageolettis kuulda
viiul kõige armsamatel helidel. Üks ajaleht kirjutas Paganini kohta nõnda:" Kui mängukoor esimese tüki oli mänginud, siis astub kuivetand pikk mees, viiul kaenlas, ette, nägu kahva, haiglane, pea peru. Mängu imevääriline suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel alla ja üles, kahekordsed jooksud kuueteistkümnendik-nootides- üks näppudega tõmmatud ja teine poognaga,- käivad nii selgesti ja akurat, et ka kõige vähem heli ega kõige lühem noodike valekohta ei juhtu, vaid kõrvu kõlab; kõige keerulisemad ja rängemad mängukohad on kergesti, nagu neid maast nopitaks, mängitud. Lõpuks mängis ta enese komponeeritud tükki, mille ta ärarääkimata kiiruses viiuli pääl otse nelja häälega mängis, nõnda et see kõlas, nagu oleks terve viiulikoor kõige suurema osavuse- ja puhtusega helisenud. Kuda ta seda tegi ja teha võis, see jäi ka mõistjatele saladuseks!"
seotud küsimused. Teine jutt käsitleb eluolu kogukonnas läbi kahe põlvkonna, kuidas toimub nõukogude aja üleminek jne. Peategelane elab Taanis mingis lossis hipide kommuunis; lossi asjatu kütmine...järgi jääbki ’tuhk’....mhm, so deep i’m drowning. Vihje Hamletile ka sellele...mõtleb Taani lossis, kes ta on, kus ta on ja kas ta üldse tahab olla. Selles tuha-lossis näidatakse seda vene kogukonda kui Eestis maha/kõrvale jäetud kogukonda. Kriitiline noodike. Hetkel tema loomingus keskseim teos on skandinaavia liini kuuluv „Hanumani“ triloogia, mis vaatleb Tallinnast pärit Jevgeni seiklusi koos Indiast pärit Hanumani seiklusi Skandinaavias. Puudutab siiski sedasama idenditeedi küsimust, kuigi raamat on vaimukas, uskumatud lood jm. Non-belonger. Nendest kahest romaaniliinist veits kõrvale jäänud „Harbini ööliblikad“, mille tegevus toimub 20- 30ndate Eesti Vabariigis; jälgib peategelast, kes on kunstnik; avatakse huvitavalt
annaabi.ee 
