Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. PIDUSÖÖMING JA KOKAKUNST Keskajal tähendas piduöök kaugelt enamat kui lihtsalt ühist söögi ja joogi nautimist, see oli ühiskondliku elu tähtis osa. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala oli kallerdises esindussöök. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud tsunftijootudel tsunftikannud, külaliste tervitamisel tervituspokaalid jms. Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud olema kindlalt kaetud laudlinaga.
Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Luksuskaupadest kuulusid peolauale ka imporditud puuviljad, riis ja mitut sorti kala. Vürtsid olid ühed peamised luksuskaubad, kuna nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid hinna poolest. Nende tarvitamine oli prestiizi märgiks ja kuulumist ühiskonna kõrgkihti. Vürtside kõrval kasutati ka teiste vürtside ja ürtide segusid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja 13 Mänd, 2004, lk.61 14 Maahärraliku võimu kohapealne esindaja. kallerdamine. Pidusöögi keskme moodustas siiski liha, kala ja leivatooted. Pearoana serveeriti loomaliha (lehma- või nuumhärjaliha). Peamiselt serveeriti toiduna värsket liha, aga kasutati ka soolaliha.15 Liha või kala oli kallerdises esindussöök. Keskaja köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine tundmatuseni. Road vormiti
külalislahkuse seadus oli vankumatu. Külaliste võõrustamist tuli võtta väga tõsiselt, sest peo õnnestumisest olenes ühiskondlik arvamus korraldajast. Feodaalühiskonnas valitsenud arusaamade järgi polnud midagi hinnatavamat peremehe heldekäelisusest- varandust ei tulnud mitte koguda, vaid kulutada. (1) 4.1 Toidu valmistamise võtted Keskajal oli luksuseks toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala kallerdises oli esindussöök. Toitude värvimisega taotleti nii üllatusefekti kui ka soodsat mõju organismile. Värvained oli peamiselt taimset päritolu- safran andis kollase, petersell rohelise, peet punase, rukkililled ja liiliad sinise, piparkoogid pruuni värvuse. Suur toredus oli ehtsa kullaga kaetud roog. (1) Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine.
annaabi.ee 
